jõuline piiblimüüdi dekonstruktsioon. Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu. "Kõrboja peremees" on kõige keerukama struktuuriga, aga ka kõige poeetilisem romaan. Pöördumatult edasikulgevale tegevusele lisanduvad pidevad tagasivaated varem toimunusse. Vähehaaval, erinevate tegelaste meenutuste kaudu avanevad minevikusündmused, samas taktis kulgeb esmatasand. Katku Villu ärkab kodulakas algab tekst ja sündmuste lineaarne kulg. "Elu ja armastus" huvikese inimkonnalt hoopis kahe inimese vahelisele suhtele. Kadunud on tõe ja õiguse panoraamsus, jäänud on kaga illusoorne lunastusotsing. "Ma armastasin sakslast" on stiililt väga erinev, esmakordselt minajutustus ja pihtimuslik päevikuvorm. Keskmes kahe noore inimese vaheline armastus. T looming muutub aja edasi minnes üha pessimistlikumaks, üha rohkem kibestumist inimliku pimeduse pärast. "Põrgupõhja uus vanapagan" on satiiriline allegooria
Inimene on samuti osa maastikust. Subjektiks on vaatleja-uurija. Kant vastandas kultuuri-ja loodusmaastiku. Nõukogude ajal tegeleti ainult loodusmaastikuga. Eesti maastikuuurimise käigus on valminud arvukas eesti maastikulised liigestused (Tammekann, Varep). 1980 kerkis esile kaks käsitlust- maastik kui üksteiseda tihedas vastastikuses seoses olevate looduslike ja inimtekkeliste elementidega füüsilis-territoriaalne süsteem ning maastik kui maastikupilt. Alates 1990 n uurimiste huvikese kaldunud maastike kirjeldamisele sotsiaal-kultuuriliste ja poliitiliste protsesside valguses. Uurimisobjektideks mentaalsed maastikud, maastiku representatsioonid kunstis ja kirjnaduses. Humnaistlik suundumus. Kasutama hakati kvalitatiivseid meetodeid. Kultuuriline pööre- 1990 a keskel. Algselt märkis see murrangut majandusgeos, kus hüljati arusaam nõudlusest kui universaalsest kategooriast. Mõisteti et kultuur on viis kuidas inimgrupid mingites sotsiaalsete, majanduslikes ja
annaabi.ee 
