- ei jaga kogemust; ligipääs ainult osale infole; eetilisus? 28. Vaatluse aja planeerimine. Aja valik (time sampling) vaadeldakse käitumist mingi perioodi vältel Juhuslik nt kokku 1 tund, 10 minutiste intervallide kaupa juhuslikel aegadel päeva jooksul Süstemaatiline nt igas tunnis 10 esimest minutit, kokku 1 tund Kogu sündmus (event sampling) sündmuse toimumise aeg määrab vaatluse aja Huvialune käitumine esineb ebaregulaarselt või lühikest aega Erinevate situatsioonide valik (situation sampling) rohkem kui ühes situatsiooni käitumise vaatlemine Võimaldab tulemusi üldistada Suurendab välist valiidsust Hetke valik (instantaneous sampling) vaatleja otsustab mingid kindlad hetked, millal vaatlus toimub ja salvestab selle, mis toimub täpselt sellel hetkel 29. Vaatluse kui uurimismeetodi tugevused ja puudused.
Vaatluse aja ja koha õige valik aitab suurendada vaatluse välist valiidsust. Vaatluse teostamise aja valik (time sampling) võib olla kas juhuslik või süstemaatiline. Kui vaatlust teostatakse näiteks kaks tundi päevas, siis süstemaatilise valiku puhul võib see toimuda näiteks 30-min. vaatlustena iga kahe tunni järel, juhusliku ajavaliku puhul samade 30-min. vaatlustena päeva jooksul juhuslikel aegadel; sageli kombineeritakse neid kahte ajavaliku protseduure. Kui huvialune käitumine leiab aset väga ebaregulaarselt või kestab väga lühikest aega, siis kindlatel/juhuslikel aegadel vaatlemise asemel on otstarbekam vaadelda kogu sündmust (event sampling) ehk teisisõnu - sündmuse toimumise aeg määrab vaatluse aja. Üldjuhul on parem, kui käitumist saab vaadelda erinevates olukordades, paikades, tingimustes. Erinevate situatsioonide valikuga (situation sampling) vähendame võimalust, et vaatlustulemus kehtib ainut ühel vaatlustingimustel.
Vähene kiirgusdoosi suurenemine filtri kasutamisel tuleb lugeda õigustatuks, kuna paraneb ülesvõtte kvaliteet. Pediaatrilises praktikas ei ole väikelaste pildistamisel hajukiirte filtri kasutamine mõttekas, kuna laste keha mõõtmed on väikesed ja hajukiirgust tekib vähe. 6. 6. Uuritava pinna suurus Kiirgusdoos sõltub kiiritatava pinna suurusest – mida suurem eksponeeritav pind, seda suurem doos. Huvialune piirkond tuleb täpselt välja kollimeerida. Täpne kollimeerimine on eriti oluline laste puhul ja siis, kui visualiseeritava kehaosa- organi lähiümbruses paikneb kiirgusele tundlikumaid elundeid (gonaadid, silmad, rinnanääre, kilpnääre). Lisaks kiirgusdoosi vähenemisele on parem ka hoolikalt kollimeeritud ülesvõtte kvaliteet, kuna väiksema pinna kiiritamisel tekib vähem hajukiirgust. Kollimeerimist hõlbustab valgusaken
annaabi.ee 
