noored seda aega, mis jääb kohustustest üle. Kõigile õppivatele noortele on esimeseks kohustuseks kool, vanematel lisandub sellele töö. Ka kodus õppimisele kuluvat aega ei pea noored vabaks ajaks. Nooremad, 12-13 aastased, peavad ka huvialategevusi sageli kohustusteks ja seetõttu ei ole nende jaoks trennides ja erinevates ringides veedetud aeg vaba aeg. Siinkohal tehakse vahet huvialaringi kui kohustuse ja kui meeldiva tegevuse vahel ning viimasel juhul hinnatakse huvialale kulunud aega vahel ka vabaks ajaks. Üheks põhjuseks siinkohal võib olla asjaolu, et huvialategevus nii noorte puhul on sageli vanemate poolt organiseeritud ja suunatud ning teiselt poolt ka asjaolu, et kuni 12-13-aastaste jaoks on huvialaringid ja trennid tihti kooli poolt pakutud ja kooli ruumides toimuvad. Kui noorematele on trennid jms pigem kohustus, siis vanemas vanuserühmas (17-26 aastat) peetakse vabaks ajaks siiski kõike seda, mis jääb üle tasemeõppimisest või tööst
raamistikus, tema efektiivses ajaloolises mõõtmes, tema pärisinimese mõõtmes, mis on vaba kõikidest müütidest, mis on ilmselt parim viis austada meest, kel oli mõõtmemeel, mida saan defineerida rangusena." Nii kirjutas Garin aastal 1952 läbinägelikus uurimuses firenze kultuuri kohta hilisel 15. sajandil, tähistamaks Leonardo 500. sünniaastapäeva. Leonardo on kõige tähelepanuväärsem eksponent firenze kultuurist tänase päevani. Tema ajastu mehed olid avatud igale huvialale, teadlikud oma jõust ja intelligentsist, kuid olid samal ajal kaasatud rahutustesse muutuvas maailmas. Järjekordne sajand möödus, enne kui saabus Galileo uus teadus või Caravaggio maalirevolutsioon. Toetudes põhimõttele, et inimene peab alustama loomuliku fenomeniga, et olla hea maalikunstnik, ,,maalija ei saavuta suurepäraseid tulemusi, kui ta valib eeskujuks teiste kunstnike maalid," Leonardo pidas end võrdseks Giotto ja Masaccioga. Ta võttis enda peale
Järgnevalt tutvustan kahte neist vaba valiku järgi. Simone de Beauvoir (1908 1986) Prantsusmaa feministliku liikumise eestvedaja, kes sidus end feminismiga 1960ndate lõpus. Oma aja juhtiv intellektuaal, kelle tekstid panid mitmes mõttes aluse feministlikule teooriale ja poliitilisele aktiivsusele, mis kerkisid üles 1960ndatel Lääne- Euroopas ja Ameerikas. Sellest ajast on tema käsitletud põhiteemad ja eeldused olnud aluseks feministide huvialale. Beauvoir tegeles filosoofiliste küsimustega nii sugupoolte käsitlus kui ka näiteks vanaduse 1 http://www.geocities.com/Athens/Academy/4573/Lectures/feminism.html 2 http://www.geocities.com/Athens/Academy/4573/Lectures/feminism.html 5 ja surma teema. Uuemates käsitlustes kajastuvad ka erootika ning Jumala teemad - kas naisel on
annaabi.ee 
