Sisaldab nõrgkivikonkretsioone. Huumus 2-2,2%. Kihisemine algab 1-1,5m sügavusel või puudub. Tugev happesus. Viljakus keskmine või alla selle. Vähene veevaru ja bioloogiline aktiivsus. Vähearenenud või arenemata mulla struktuursus. Kerge harida. Mullakaart: Maa-ala iseloomustuss (reljeef, mulla lõimis, happesus jm): Istandikule jõgi lähedal, maa-ala jõe poole pisut kaldu. N – madal, P – madal kuni keskmine, K – keskmine. Huumus 1%, pH 5,0. Kasvukoha sobivuse hindamine: Huumusprotsent liiga väike, tuleb lisada orgaanilist materjali. Muld liiga happeline, vaja lubjata/panna puutuhka. Lisada N ja P väetisega, kuna neid hetkel mullas pisut vähe. Istandiku andmed Asetusviis, vahekaugused: Ühe reana, ploomipuude vahemikuks 2m. Istandiku skeem, puude või põõsaste arv: Naabertaimed pirn, ilupuukool. Põhiliseks puuks jõekaldal saarvaher. Maakasutusviis – vasakul rohukamar, paremal must kesa(kui seista näoga jõe poole). Multšiks muruniide
ning üks metsas. Lisaks tehti iga sügavkaeve kohta kaheksa poolkaevet ehk huumushorisondi sügavune (u 30 cm) kaeve ringis ümber sügavkaeve (u 5m kauguselt). Kõikide kaevete kirjeldamiseks kasutati muldade väliuurimise raamatut, labidat, mõõdulinti, portselankaussi, süstalt, 10%-list soolhapet, universaalindikaatorit, vihikut, joonlauda, vett, mobiili ja paberümbrikuid. Sügavkaevetel ja huumusringis mõõdeti mulla horisondi tüsedus, pH, lõimis ja keemine, täiendavalt leiti huumusprotsent ning hinnatakse muldi ehk määratakse boniteet. Lõimise määramiseks tehti sõrmeproov nii: võeti mulda ja seda niisutati veega, sellest tehakse pallike ning kui õnnestub, siis voolitakse nöörike ning keeratakse rõngasse. Kui pallikest teha ei saa, siis on lõimiseks liiv; kui aga nöörikest ei saa teha, siis on saviliiv; kui nöör paintuamisel murdub, siis on tegu kerge liivsaviga; kui nöör keeramisel ei pragune või praguneb vähe, siis
annaabi.ee 
