mineraalaineid. Kaasikutes on mineraalainete ringkäik intensiivsem kui okaspuistutes. Kask kasutab vähem mineraalaineid puidu juurdekasvuks ning annab suure osa mullast võetud mineraalaineid mulda tagasi. See võimaldab tal kasvada suhteliselt kehvadel muldadel. Kasejuured tungivad ka sügavamatesse mullakihtidesse, mis tõmmatakse sellega toitainete ringkäiku. Kui kasejuured on kõdunenud, tungivad neid käike mööda sügavamale kuusejuured. Seega kasega segus moodustub kuusikutes parem huumusevorm ja paraneb kuuse kasv. Juured Mets avaldab olulist mõju mullale oma juurestiku kaudu. Metsamullad on võõratult rohkem juurestatud kui põllumullad. Puud võtavad valdava osa toitainetest peente juurte (d<2mm) kaudu. Neid produtseeritakse juurde igal aastal ja igal aastal neid ka sureb. Surnud juured kõdunevad, juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on kobedad, suure vee- ja õhumahutavusega. Sageli on
mineraalaineid. Kaasikutes on mineraalainete ringkäik intensiivsem kui okaspuistutes. Kask kasutab vähem mineraalaineid puidu juurdekasvuks ning annab suure osa mullast võetud mineraalaineid mulda tagasi. See võimaldab tal kasvada suhteliselt kehvadel muldadel. Kasejuured tungivad ka sügavamatesse mullakihtidesse, mis tõmmatakse sellega toitainete ringkäiku. Kui kasejuured on kõdunenud, tungivad neid käike mööda sügavamale kuusejuured. Seega kasega segus moodustub kuusikutes parem huumusevorm ja paraneb kuuse kasv. Juured Mets avaldab olulist mõju mullale oma juurestiku kaudu. Metsamullad on võõratult rohkem juurestatud kui põllumullad. Puud võtavad valdava osa toitainetest peente juurte (d<2mm) kaudu. Neid produtseeritakse juurde igal aastal ja igal aastal neid ka sureb. Surnud juured kõdunevad, juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on kobedad, suure vee- ja õhumahutavusega
annaabi.ee 
