Raba Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Madalsoo pind on ümbruskonnast madalam. Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam- vähem samal tasapinnal. Kõrgsoo ehk raba on sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Älves on märg lohk rabas, laugas aga on väike huumusetoiteline, tavaliselt pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud älvest kui pinnavee äravoolamine on peatunud. Sood tekivad enamasti peale metsapõlenguid, kuna siis pole enam puid mis imeksid sealsest pinnasest selle vee. Ala hakkab soostuma, põhjavee tase tõuseb. Sood võtavad enda alla 22% kogu Eesti pinnast. Turbasambla iseloomulikud omadused: · Suudavad imeda endasse 10x rohkem vett · Suudavad toituda üksnes sademetest. · Suudavad kasvada happelises keskkonnas.
· semidüstroofne e. poolhuumusetoiteline kkt.- väga väikese puhverdusvõimega, mineraalainetevaesed, keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või rabastunud kallastega. Paiknevad peamiselt liivastel toitainevaestel aladel Haanja kõrgustikul. Suhteliselt sügavates semidüstroofsetes järvedes on hea hapnikureziim. Valgejärv (Kurtnas) · düstroofne e. huumusetoiteline kkt.- punakaspruuni happelise veega 19 järved. Tavaliselt väga huumusaineterikkad, kuid mineraal- ja biogeensed ained neis peaaegu puuduvad, seetõttu on nad ka väga elustikuvaesed. Hapnikutingimused on aastaringselt head isegi süvakihtides. Veekogu põhja moodustab enamasti järvemuda (düü). Rabajärved või rabade läheduses asuvad järved. · eutroofne e. rohketoiteline kkt
annaabi.ee 
