O- metsakõdu Tekib metsa all ja koosneb erineva lagunemisastemega puuvarisest ning taimedest kui maapinnale lisandub igal aastal uut orgaanilist ainet. Horiston seob vett, vähendab auramist, reguleerib soojusreziimi ja mikrobioloogilist tegevust. A-huumus Tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvuselises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumusesis. Kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõrgeim. E-väljauhte Kujuneb selgelt välja okasmetsa O horisondi all, laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvaid aineid allpool asuvatesse horisontidesse. Värvuselt valkjas. B-sisseuhte Horisondis kujuvad saviosakesed, huumus-ja mitmed keem.üh. võrreldes E-horisondi ja lähtekivimiga on horisont tumeda värvusega ja tihenenud. 4.3 Maailma mullad
massivsest kivimist. Mustmuldade portsus on suur. 1.Kapilaarne poorsus- esineb kapilaarsete õõntena 2.Mittekapilaarne poorsus- mod suuremad õõned mullas) 4) Mulla eripind S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne väispind.) MEHHAANIKA Plastilisus- mulla omadus väliste jõudude mõjul purunemata muuta oma kuju, ning säilitada seda pärast välise jõulakkamist. Sõltub lõimisest, neeldunud katioonide koostisest, huumusesisaldusest ja niiskusest. Huumusesis vähendab, liivad ja saviliivad suurenevad. Sidusus- mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehhaaniliselt osakesi üksteisest mehhaaniliselt lahutada. Sõltub lõimisest, niiskusest, neeldunud katioonide koostisest, huumusesisaldusest, struktuursusest. Liivmulda sid suureneb turba või savi lisamine. Rasked mullas on kuivanult väga suure sidususega. Org aine sisalduse suurenemisel väheneb savi- ja liivsavimuldade sidusus. Suureneb
annaabi.ee 
