1)Luited on tuule poolt kõrgeks kuhjatud mereliivavallid, mida peamiselt leidub mere- ja järveliivade levikualal. Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jagunevad ranna- ja mandriluideteks, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. 2)Rannikuluited jaotatakse valgeteks (värvuse tingib paljas mereliiv) ja hallideks (värvuse tingib hõre laialehine taimestik ning huumusesegune liiv). Esimesena asuvad rannikuluidetele kasvama merisinep ja merihumur. Neile järgnevad vareskaer, luidekaer, liiv-aruhein ja liivtarn. Hallidel luidetel kasvavad juba ka samblad, kõrrelised ja rohundid ning lisanduvad pajud. 3)Mandriluidetel on esimesed asukad haguheinad, aruheinad, ussikeel ja liivkoeratubaks, kellele järgnevad samblad, nõmm-liivatee ja kanarbik. Nii kujuneb nõmm, mis aja jooksul metsastub, muutudes nõmmemetsaks.
4. Kasvupiirkond ja kliimatingimused Nektariini õied on ja võrsed on väga külmakartlikud, seetõttu on neid aias võimalik kasvatada vaid piisavalt pehme kliimaga piirkondades. Eestis on neid võimalik kasvatada maja lõunaküljel, tugivõrrel, katte all,või terrasil potis. Piisavalt õige hooldamisega võib isegi saaki korjata. Nektariinid nõuavad vähemalt neli kuni kuus tundi päikest päevas ning tuuletut, külma eest kaitstud kasvukohta. Sobib hästi savi-huumusesegune pinnas. Oluline on pinnase väga hea läbilaskvus, kuna puu on eriti vastuvõtlik juuremädanikule. Levinud peamiselt viimastel aastatel nii Euroopas kui ka teistes virsiku kasvutingimustele vastavates maades. 5. Kasutamine tööstuses ja lauapuuviljana Pagarid ja kondiitrid kasutavad nektariine tortide ja saiakeste kaunistuseks. Kondiitrid võivad ka kasutada hakitult nektariine või siis nektariini mahla ja segada selle koogi taignasse või näiteks kreemi sisse.