energia Mädanemine toimub õhu juuresolekul Lagundamine toimub tänu mikroorganismidele Valgud aminohapped NH 3 Süsinikuühendid oksudeeruvad veeks ja CO 2ks Ei teki ebameedivat lõhna ega mürke Roiskumine toimub ilma õhuhapnikuta Põhjustavad erilised roisubakterid Roiskumisel ei teki NH 3 Tekivad erinevad lämmastikuühendid Muutub valkudes sisalduv väävel lendlevaks Saadusi nimetatakse kõduks Suur osa läheb huumusena mulla koostisesse Kõdunemise saadused on enamasti tumedat värvust Fossiilkütused Kompost turvas nafta Keemia õpik 9.klassile 2.osa http://static.guim.co.uk/sys images/Guardian/Pix/pictures/2010/4/8/1270 723878785/Storingbananas001.jpg http://greendrop home.com/zencart/images/orchids supplay/peat.jpg http://i.treehugger.com/files/biooil.jpg
purunevad ja moodustavad paakunud kooriku. Kamar-leetmuldade profiili ühiseks tunnuseks on A huumusehorisondi esinemine. Metsades algab see A0-horisondiga, mille moodustamisel on osalenud nii metsavaris kui ka alustaimestik. Looduslikel rohumaadel ja hõredates metsades koosneb A horisont peamiselt rohttaimede mitmesugustes lagunemisjärgus olevast substraadist. See horisont on orgaanilise aine kuhjumise horisont. Orgaaniline aine esineb põhiliselt huumusena. Huumus on põhimiselt seotud mineraalosaga. Selles horisondis toimub mulla lagunemine, uute ühendite moodustumine ning väljauhtumine (leetumine, mõningal määral ka gleistumine).Baf amorfse raua akumulatsioonihorisont - A ja Egl vahele tekkinud, kristalliseerumata rauaühendite akumulatsioonihorisont; värvuselt määrdunud kollakas roostepruun (kahkjas), oluliselt tihenemata. Mulla Elg horisont e näivleetunud horisont on tihedamasse aluskihti sügavalt
on esialgu umbes samasugune kui elusorganismides (nullilähedane). Siis algabki kõdunemine, mis võib kulgeda kas hapniku juuresolekul või ilma selleta. Kui elusorganism sureb, hakkavad süsinikuühendid, eriti aga valgud, väga kiiresti lagunema. Kõdunemine jaguneb mädanemiseks ja roiskumiseks. Kõige kiiremini lagunevad valgud. Kõdunemise saadusi nimetatakse kõduks. Suur osa kõdust läheb mulla koostisesse huumusena, mis muudab mulla toitainerikkaks. 1.Mädanemine Mädanemise all mõistetakse tavaliselt süsinikuühendite lagunemist õhu juuresolekul. Põhilise lagundamistöö teevad ära mitmesugused mikroorganismid. Valgud lagunevad aminohapeteks, nendest eraldub gaasiline ammoniaak. Aminohapetest järelejäänud süsinikuühendid oksüdeeruvad peamiselt süsihappegaasiks ja veeks, osa läheb mikroorganismide toiduks. Mädanemise käigus ei teki eriti mürgiseid ega ka ebameeldiva lõhnaga ühendeid.
vesi ja gaasid, mulla organismide hingamise tttu on CO2 kontsentratsioon mullas krge mulla organismid - bakterid, seened, algloomad, nematoodid, rngussid, lestad, putukad, roomajad, soojaverelised Mulla orgaaniline aine Orgaaniline aine moodustab kogu mullast 2-10% (keskm. 4%) haritavatel maadel. Kogu org. aine mullas on prit mikroorganismide, taimede ja loomade jnustest. Suurim osa org. ainest prineb taimedest. Phiosa orgaanilisest ainest esineb mullas huumusena (suure molekulmassiga pruun vi must aine). Huumus koosneb osalisest lagunenud org. ainest, mille mikrobioloogiline lagunemine on vga aeglane. Huumus on juhusliku jrjestusega polmeer, mis koosneb aromaatsetest ja heterotsklilistest rngastest. Huumuse ruumiline struktuur on ksnakujuline, mis absorbeerib vett, ioone, org. molekule. Huumuse teke on peamiselt mikrobioloogiline protsess- orgaaniliste polmeeride lagundamine monomeerideks ja sellele jrgnev
need alluda erosioonile. Karbonaadirohke moreen on soodus liigirohkeile aruniitudele, salu- ja sürjametsadele. Mulla horisondid - O - metsakõduhorisont, mis koosneb mitmesuguses lagunemisjärgus olevast metsa- varisest, sammalde, samblike kanarbikuliste ja teiste rohttaimede surnud osadest, alla 10 cm tüsedune orgaanilise aine kiht (tähistatakse O või AO) A - huumushorisont, orgaaniline aine esineb põhiliselt huumusena, siin orgaaniline aine kuhjub, mineraalosa laguneb, moodustuvad uued ühendid ja toimub ka ainete väljauhtumine. (tähistatakse A või A1). E - väljauhtehorisont, siin laskuvate vetega on allpool asuvatesse horisontidesse ümber paigutatud osa väikese läbimõõduga füüsikalist savi, peent tolmu, ibet ja nendega seotud elemente (raud). (ibe - mulla tahked osakesed, peamiselt savimineraalid, mille läbimõõt on alla 0,001 mm)
annaabi.ee 
