1.Muldade pindmiseks horisondiks on toorhuuumus, so osaliselt lagenenud orgaaniline aine. Jrgmine horisont kujuneb krge phjaveeseisu korral (maapinnale lhemal kui 1m) ja on sinakas vi sisaldab roostevrvi laike.Alad on kasutusel rohumaadena vi kuivenemisel ka pllumaana. ..................................................... 2.Vga vahelduva reljeefiga knkliku moreenmaastiku huumusevaesed kruusakad saviiliiv- ja liivsavimullad, mis vahelduvad paksu huumusehorisondiga, nn sisseuhtemuldadega. ..................................................... 3.Mullad on krge huumuse- ja toitainesisaldusega.Lhtekivimiks on rohkelt teravaservalisi paetkke sisaldav moreen 5.Milliseid niite nim. primaarseteks niitudeks? .................................................... 6.Milliset niidutpi kirjeldab alljrgnev tekst? Need niidud levivad toitainevaestel, alles kujunemisjrgus liivmuldadel.Kujunevad luidete ja muude tuiskliivaalade kinnistumisel taimedega
Ei toimu paksu kõdukihi toimet, sest soojem, niiskem kliima kiirem lagunemine. Lehevaris sisaldab rohkem toitaineid. Tekib korralik huumushorisont aastaga, ei lase läbi uhtuda toitaineid. Pruunmullad Rohtlad Tasakaalustatud veereziim. Taimede lehevaris ja juures tekitavad õhurikka mulla, kus on rikkalik mullaelustik. Soojas kliimas toimub kiire lagunemine, aga vaid niiskuse korral. Suvel seiskub lagundamistegevus, tekib palju huumuseained kamardumine. Kõige sügavama huumusehorisondiga. Kaltsium ei leostu mullast välja. A B C Mustmullad Kõrbed ja poolkõrbed Mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe. Mullateke on võimalik jõgede ja järvede ääres. Auramisega ülekaalus veereziim. Mulla läbikuivamine ja vees lahustunud soolade kristalliseerumine. Aluseline muld. A vaevumärgatav B soolarikas C Sooldunud kõrbemullad Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Mullateke on kestnud 2 miljonit aastat, ulatub kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja
annaabi.ee 
