siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine. Huumusainete tekkele avaldab suurt mõju perioodiline sademeteveega läbiuhtumine, nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub. Kaltsiumkarbonaadi poolest rikastes muldades seevastu neutraliseeriv toime soodustab huumuse teket. Mulla lõimis mõjutab samuti huumuse teket ja sisaldust mullas. 4.Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusebilansi tasakaalustamiseks?*Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik *Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. *optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 5.Mis on mulla veereziim, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast *põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate
siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine. Huumusainete tekkele avaldab suurt mõju perioodiline sademeteveega läbiuhtumine, nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub. Kaltsiumkarbonaadi poolest rikastes muldades seevastu neutraliseeriv toime soodustab huumuse teket. Mulla lõimis mõjutab samuti huumuse teket ja sisaldust mullas. 4.Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusebilansi tasakaalustamiseks?*Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik *Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. *optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid. 5.Mis on mulla veereziim, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast *põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate
toodetakse taimede arenguks ja kasvuks tarvilikke ensüüme, fermente. 5 Kompostimise ajalugu on sama vana, kui põllumajandus. Kompost on produkt, toodang – mitte jääkaine. kompost on põllu, talu ainete-energiaringe osa. Ka näiteks 1000 m² põllumaa kasutamisel. Kuna Eestimaal on loomade arv hektari põllumaa kohta viidud liialt väikeseks on mulla huumusebilansi tasakaalustamisel ja ainete-energiaringe reguleerimisel orgaanilistest väetistest vaja kasutada keskmiselt 1/3 komposti, 1/3 haljastusväetisi ja 1/3 käärinud sõnnikut. Kultuurriikides on kompostimine inimeste koolitamise lahutamatu osa. Eeldusi komposti valmistamisel meil veel on. Eestimaal on põllul ja aias elu hävitavaid, moonutavaid mürke kasutatud tegevaines ligi 5 korda vähem (12-14
annaabi.ee 
