Leetmullad Lehtmetsad Levivad seal, kus on pehmemad talved. Ei toimu paksu kõdukihi toimet, sest soojem, niiskem kliima kiirem lagunemine. Lehevaris sisaldab rohkem toitaineid. Tekib korralik huumushorisont aastaga, ei lase läbi uhtuda toitaineid. Pruunmullad Rohtlad Tasakaalustatud veereziim. Taimede lehevaris ja juures tekitavad õhurikka mulla, kus on rikkalik mullaelustik. Soojas kliimas toimub kiire lagunemine, aga vaid niiskuse korral. Suvel seiskub lagundamistegevus, tekib palju huumuseained kamardumine. Kõige sügavama huumusehorisondiga. Kaltsium ei leostu mullast välja. A B C Mustmullad Kõrbed ja poolkõrbed Mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe. Mullateke on võimalik jõgede ja järvede ääres. Auramisega ülekaalus veereziim. Mulla läbikuivamine ja vees lahustunud soolade kristalliseerumine. Aluseline muld. A vaevumärgatav B soolarikas C Sooldunud kõrbemullad Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad
Kultuurtaimede jaoks on parimad kerged ja keskmised liivsavid. Mulla orgaaniline aine koosneb põhiliselt (üle 85%) huumusest, mis on tekkinud lihtsamatest orgaanilistest ühenditest sünteesiprotsesside tagajärjel. Huumuse hulk mullas varieerub mõnest protsendist 20 protsendini ja väheneb sügavamates mullakihtides. Huumuses on keskmiselt 58% süsinikku, 3-8% lämmastikku, mille varud asuvadki huumuses, mis on seega taimedele lämmastikuallikaks. Huumuse põhimassi moodustavad huumuseained, mis jagunevad: 1. Humiinained (humiin, ulmiin) Nad on vees, hapetes ja leelistes lahustumatud, väga seotud mulla mineraalosaga ja alluvad väga aeglaselt mikrobioloogilisele lagunemisele. 2. Humiinhapped (humiin- ja ulmiinhape) 3. Fulvohapped (kreen-ja apokreenhape) Huumus on ka vajalik makro-ja mikroelementide allikas, sisaldab kasvuaineid auksiine ning bioloogilise murenemise põhjustajana soodustab mulla keemilise potentsiaali kasutamist ning
annaabi.ee 
