Vars püstine või tõusev. Lehed alt valkjashallid, pealt rohelised, läikivad, lineaalsüstjad, allarullunud servaga. Õied pikaraolised, roosad, kannutaolised, tagasikäändunud hõlmaga, õiekroonid on seestpoolt karvased. Õied asuvad väheseõielistes (45 kaupa) longus õisikutes harude tipus. Õitseb maist juulini. Kogu taim, eriti õied, uimastava lõhnaga. Huulhein: Huulhein (Drosera L.) on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond. Ta kuulub huulheinaliste sugukonda. Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia), pikalehine huulhein (Drosera anglica) ja vahelmine huulhein (Drosera intermedia). Ümaralehise ja pikalehise huulheina hübriidon värd-huulhein (Drosera anglica x Drosera rotundifolia). Huulheinaliigid on harva üheaastased, enamasti mitmeaastased rohttaimed, rosette moodustavate lehtedega püstised või ronitaimed
vett, mõnede liikide veeimamisvõime võib nende normaalset massi suurendada kuni 20 korda. Turbasamblaalad on tavaliselt happelised, sest turbasamblad omastavad hästi kaltsiumi- jamagneesiumikatioone, millest vabanevad vesinikioonid. Turbasamblad paljunevad peamiselt vegetatiivselt varre harunemise teel, harvem gametangiumite abil. HUULHEIN Huulhein on liikide arvult teine putuktoiduliste taimede perekond. Ta kuulub huulheinaliste sugukonda. Huulheinaliike on üle 170. Euroopas (sealhulgas Eestis) kasvab kolm liiki: ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein ja vahelmine huulhein. Ümaralehise ja pikalehise huulheina hübriid on värd-huulhein. Huulheinaliigid on harva üheaastased, enamasti mitmeaastased rohttaimed, rosette moodustavate lehtedega püstised või ronitaimed. Olenevalt liigist kasvavad nad 1...100 cm kõrguseks; ronitaimed võivad kasvada tunduvalt pikemaks puhul on teateid kasvust üle 3 m). Nad võivad elada üle 50 aasta.
annaabi.ee 
