Hetiidi kultuuri esimesed mälestusmärgid, millega hetiitide impeeriumi avastajad kokku puutusid, olid hetiidi jumalate raidkujud. Need sirgetes ridades mehed, peas kõrged teravatipulised mütsid kaljutempli seinal Yazilikayas, olid jumalad; poksija poosis mees, kes valvas Böghazköy väravat, oli jumal. Hetiidi panteon, mille koosseisust me tunneme umbes 10 %, on kirju segu assüro- babüloonia-sumeri, luvi, hurriidi ja eriti hatti mitmesugustest elementidest; see kõik tuleb lisada neile jumalatele ja kultustele, mida hetiidid oma algkodust olid kaasa toonud. Hetiidi üheks peajumalaks ( ainukest peajumalat neil ei olnud) on Hattusa linna kõuejumal, kelle nimest on teada ainult lõpp: - unas, tema naine on päikesejumalanna ja tolle nimi on teadmata. Meheliku jõu jumal on Inar, tulejumal Agni, väravajumal Apuluna, jahijumalanna Ruta. Üks
Raud oli muidu enne juba väikestes kogustes kasutusel. Mitanni riik (15001360 eKr) Indo-aarialased liikusid lõunasse - Indiasse - ning Mesopotaamia aladele u 17. sajand eKr, kus lõid Eufrati keskjooksule esimese riigi: Mitanni. Pole päris selge, kui indo-euroopa riigiga oli tegu. Oma hiilgeajal oli impeerium, kumbagi pealinna leitud pole. Riik loodi "olles teel" Indiasse. Tegemist polnud tüüpilise indo-aarialaste riigiga: lihtrahvas oli hurriidi päritolu, kes indo-aaralased polnud. Ülikkond sulas hiljem hurriitidega kokku. Tõid Mesopotaamiasse sõjavankrid. Järgnevate tõendite tõttu arvatakse, et tegemist oli tõesti indo-eurooplastega: · lepingutes hetiitidega mainitud indo-euroopa jumalaid, · säilinud tekstid hobuste kasvatamisest, 5 · Mitanni kuningate nimed väga sarnased sanskriti nimedele ja terminitele.
annaabi.ee 
