papid aga otsivad kadund silmapiiri. Söödud on mõnisada grammi vorsti. Viinapudel saab tühjaks varsti. Ei keegi haista, kuis lõhnavad lehed ja muld. Neil päädes uitab tükike tahmast tuld. Veel enne, kui hinge haarab enesejälestus, käib sealt läbi mõnigi muistne mälestus. Üks neist kunagi laulis ja vahvsti lõõtsa mängis. Pärast kaisutas ilusaid plikasid sängis. Teine võimsalt jooksis ja purustas rekordeid. Tribüünilt kõlasid rahva hurraad ja hei-heid. Kolmas pidas omaks kindlat maailmavaadet ja veel mõnda sehukest peenikest aadet. Aga möödusid kihud ja aated ja ootamata end leidsid nad hallise päevade oravarattas. Ninas lämbusid lõhnad, maitse tumenes suus. Päev-päeval läks päälael hõredamaks juus. Silmis tuhmiks jäid värvid, kasvas ette vats ja rühikast sammust sai tatsadi-tats. Nüüd jäänd neile töö + kodune igavus. Elu on leige supp.
tunnustust ka Jakobsoni poolel. Teisena kõneles üliõpilane R. Kallas ,,muusika häälest ja taktist", mis vägevate kuulajate südamesse hakkas. Tartu saksa ajaleht kiitis, et see kõne tuli südamest ja sisaldas ülimalt poeetilisi mõtteid. Eesti Postimees andis mõlemale kõnele täie tunnustuse. Kõned olid ajalehe arvates väga mõnusad ja õpetlikud. Rahval ei puudunud tõeline peomeeleolu, sest pärast kontserti ei raatsitud peoplatsilt kuidagi lahkuda. Hüüti mitu ,,hurraad" ja ,,elagu" ning austati üksteise järel Koidulat, Hurta, Kallast. Nende hulgas oli ka professor Aspelin Helsingist, kes tõusis pingi peale ja pidas lühikese kõne soome keeles, kus ta eesti rahvale õnne soovis. Peo lõpp tehti siiski kella 8 paiku. 8. Teine pidupäev Juba hommikul kell 7 korraldas ,,Linda" laevaselts laulupidulistele koosoleku, kuid sinna ei tulnud palju rahvast, sest väsimus oli kõigil tunda. Noor selts tahtis end rahvale tutvustada ja selleks peeti mitmed kõned
annaabi.ee 
