kevade sillal" Jäi luuletus vakka Sest aru ei saand Ei Päike ju soojenda Kogu see maad 1 Kuid sinilill naeratas "Teada on raske" ta magusalt keelitas "ent usk on veel raskem" Luuletus käega lõi "Lill mida teab kel elu vaid ilus on koduses aes Ei eales ta rända Ei maailma ta näe Veel vaidlema tuleb Ja räägib, mis teab" Sinilill turtsatas Arutut juttu Raske on hurmata Peas kui on nuppu "Arvad sa tõesti Põldu vaid tean Ise sa parem või Istud vaid peas" "Kuulsaks vähemalt Saada võin ma Paberil kirja vaid Mind peab veel pandama" Lilleke mossitas Mõttetu tundus See sihitu arutus Kellel on õigus 2 "Tead, vahest polegi mõttetu luule Vahel ei olegi Eesmärgiks kuulsus" "Millest sa räägid" Jäi Luuletus mõistma Lilleke väsinult Vangutas pead
toimub tahtega kooskõlastatud muutus. Vanasti oleks seda nimetatud paeluvuseks, glamuuriks või kurjaks silmaks. Enamik inkvisitsiooni nõiajahi ohvreid polnud nõiad. Sageli olid nad ekstsentrilised, seniilsed ja ühiskonda mitte sobivad vanad naised, või siis ebatavaliselt seksapiilsed naised, kes ajasid võimumeeste päid segi ja jätsid sealjuures vastamata nende lähenemiskatsetele. Tõelisi nõidu hukati haruharva ja kui nad ka kohtu ette toodi, oskasid nad võluda, mehi hurmata ja seeläbi oma elu päästa. Enamik tõelisi nõidu magasid inkvisiitoritega. Sealt tuleb sõna glamuur algpäritolu. Glamuuri vananenud tähendus on nõiavärk. Tänapäeva nõia tähtsaim omadus on võime ahvatleda või glamuuri kasutada. Sõnal paeluvus on samuti okultne tähendus, mis võrdub kurja silmaga. Isiku pilguga kütkestamine, teisisõnu paelumine oli tema kaetamine kurja silmaga. Siit tulenevalt kui naisel oli võime mehi lummata, vaadati temale kui nõiale.
annaabi.ee 
