Maale oli üsna vähe. Mulle jäid veel näituselt meelde 14 etüüdi deemonitest. Need oli väikesed maalid, igaühe peal üks deemoni nägu. Neid vaadates tekkisid minus vastakad tunded. Tundus nagu vaataks ma mõne lapse joonistatud pilte, aga samas olid need pildid samaaegselt ka väga professionaalsed ja nii öelda elukogenud. Neis oli hästi edasi antud tõepärast süngust. Näitusel olid veel maalid nimedega ,,Uri", ,,Karin ja Abel", ,,Soigutajad" ja ,,Hurjoh". Järgmisel lehel on ka näide ühest maalist sellelt näituselt. Samal ajal, kui ma sellel näitusel olin, mängis taustaks ka Veljo Tormise teos, mille põhjal Moss need pildid maalis. Minu meelest andis see juurde suure efekti ja muutis näituse nauditavamaks ja aitas ka pilte paremini mõista. Mulle meeldis see näitus väga ja ma läheks kindlasti väga hea meelega veel mõnele Rauno Thomas Moss'i maalinäitusele.
teenis Haapsalus tolliametnikuna ning kelle alatiseks külastuseksnn. Kirjanduslik-filosoofilinstel õhtutel olnud Russwurm ja Hunnius-juunior. V. Rehbinder on kirjutanud Haapsalus luulet ja draamasid, teinud visandeid. 1887. aasta 'Postimees' pahandas päris põhjendatult Haapsalust. Löö käed kokku! jah, tõesti, seda on vaja teha! Kas pahemat ja viletsamat asja veel maailmas on: Ühes linnas, kus ammugi kolm veerandilt elanikku Eestlased on, ei ole Eesti raamatupoodi olemas! Hurjoh, kuhu oleme siis õieti jõudnud? Muiste oli seal ometi veel Blumberg, kes vähegi Eesti kirjavara eest hoolt kandis, nüüd ei ole kedagi. Alles 1896. a. jõuti Haapsalus ka esimese eestikeelse raamatukogu asutamiseni. 1930. a. oli linna kahes raamatukogus kokku 1400 raamatut, 70 lugejat ja 1000 laenutust. Raamatukogu oli karsklusseltsi 'Kungla' ettevõtmine. Haapsaluga on seotud suhteliselt palju endiseid ja praeguseid tuntuid kirjanikke.
annaabi.ee 
