Ameerika tsivilisatsioonid kujunesid II aastatuhandel eKr, Andides võib-olla ka III aastatuhande lõpp eKr. Need on omavahel erinevad tsivilisatsioonid, on kujunenud omaette, üksteisest sõltumatult. Varased põlluharijad U 10 000 eKr. Jeeriko (9. aastatuhandel eKr), seal kandis kujunes kogu viljaka poolkuu ulatuses omavahel lähedaselt seotud põlluharimiskogukondade võrgustik (seal oli neid palju). Tähtis on nt ka Abu Hureyra (Süürias, Eufrati läheduses), kus oli linn. Juba 11. aastatuhandel oli seal suhteliselt suur asula (kus hooned olid ümmargused onnid), kus ilmselt tunti ka teravilja kuid pole kindlalt teada, kas see kultiveeriti või kasutati looduslikult kasvavat. 10 aastatuhandel kliima külmenes ja 9. aastatuhandel juba kultiveeriti. Türgi territooriumil on teadaolevalt vanim megaliitiline ehitis Göbekli Tepe (küngas, milles on mitu sõõri, mis on piiratud steeridega, mis kandsid ilmselt katust
Algasid Mesoliitilised kultuurid. Kütid-korilased. Murrang langeb kokku jääaja lõpuga. Tekkisid esimesed suuremad maaviljelusest elatuvad kogukonnad. Göbekli Tepe. Pühapaik, ringikujuline moodustis. Läheduses püsiasutust ei ole, aga ikkagi on see nagu kultuskeskus. (al 8000ema). Kividel kujutised. Selline pühamu rajamine nõudis organiseeritud ühistööd, st oli mingi ühtne kogukond olemas, aga mitte veel põlluharijad. Hiljem tekkisid seal lähedal põlluharijate asulad. Abu Hureyra tihe asula, kindlustamata ja suht ühesuurused hooned. Mingi ühiskonnakorraldus seal olema pidi. Pealik ei olnud selgelt eristatav. Jeeriko (isegi kuni 8000 ema). . Leiti suur müüriga kindlustatud linn, vahitorniga. Pealikuresidents puudub, aga selged märgid kultusest. Leitud kaunistatud kolbad. Ilmselt esivanematekultus. Catal Hüyük tellisasula. (al 7500). Seal olid veised ja härjad kultusobjektid, karjakasvatus oli tähtis. See on
annaabi.ee 
