õpivad, ja läks elevile ainult raamatute taga. Mortfort vallandati, kuna ta mängis eeskojas koos Nikitaga turakat. Meelepaha tekitas just see, et õpetaja mängis eeskambris ja just teenriga. Karistamata jäi aga see, et kord andis Mortfort ka Aleksandrile oma palsamit, poisil hakkas pea ringi käima, huulilt tulid enneolematud sõnad, luuletused ja naer. Prantslane jättis õpilasele mälestuseks joonistuse hurdakoerast ja sinna alla kirjutas prantsuse keeles:" Peamine elus on au, ja alles selle järel tuleb õnn." Uus kasvataja oli Roussleau. Ta oli uhke mees ja endast väga heal arvamusel. Arina hakkas teda algusest peale vihkama. Nadezdale aga uus õpetaja meeldis, kuna mees oskas talle meelejärele olla ja komplimente teha. Õpetajat koheldi kui sultanit. Aleksandriga rääkis ta järsult ja karmilt. Jalutamas käisid nad vähe ja poiss pidi prantsusekeelseid sõnu pähe õppima.
Suuraadel kasutas oma tohutuid maavaldusi meriinolammaste karjatamiseks. Põllud muudeti heinamaaks. Kaks korda aastas liikusid lambakarjad Kastiilia ühest otsast teise, süües ühtlasi puhtaks külakogukondade karjamaad. Nende liikumise takistamiseks keelati talupoegadel põldude tarastamine. Seevastu arvukad Hispaania väikeaadlikud meenutasid Cervantese kangelast, kelle varandus koosnes vaid ,,piigist, vanast kilbist, kõhnast setukast ja hurdakoerast". Hispaania rahvaarv kahanes. Seda tingis nii ulatuslik väljaränne Ameerikasse eldoraadot (el Dorado hisp. kullamaa) otsima, kui ka Hispaaniat tabanud ikaldused ja taudid: 15961602 puhkenud katkuepideemia tappis pool miljonit inimest. 1609. aastal sunniti maalt lahkuma 270 tuhat moriskit, kes olid sinna jäänud pärast Felipe II repressioone. Enamus neist suundus Põhja- Aafrikasse. Allakäik jätkus ka kuningas Felipe IV ajal [162165]. Tegelikku võimu teostas Olivarese