varasemast ajast. 4.1.1 Varasemad kroonikad ja reisikirjad • Novgorodi kroonika 1071 — lõik t˘suudi ennustajast, kes oli arvatavasti Eesti aladel tegutsenud tark. • Läti Hendriku kroonika 1224–1228 • Balthasar Russowi kroonika 1584 • Adam Oleariuse reisikiri 1647 — etnograafilised andmed Eesti ala asukate rõi- vastest, kommetest, religioonist. 19 4.1.2 Balti-Sakslastest kirjamehed • August Wilhelm Huppel Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt, 1774–1802, 3 köidet. Põhineb enam kui 100 korrespondendi andmetel. • Johann Christoph Petri, 1762–1851, Eestimaa ja eestlased. 4.1.3 Õpetatud Eesti Selts Asutatud 1838, eriline tähelepanu rahvaluulel ja usunditel. 4.1.4 Eestlastest rahvakultuuri kogujad ja uurijad. 19-20 saj. • Mihkel Veske (1843–90) uuris karisid ja mordvalasi • Jacob Hurt (1839–1907) käsitles setusid etnograafilisest vaatenurgast, algatas
Tänu sellele sai eestlastest tõelised kristlased. Rahvas aitas raha koguda, et välja anda piibel. 18 1739 Anton-Thor Helle - Türi kirikuõpetaja. Tõlkis piibli eestikeelde (põhja eestikeelde, see tingis selle, et tänapäevane eestikeel põhineb endisel põhjaeesti keelel). Ratsionalistid - valgustajad, kes püüdsid lihtinimesi harida ja valgustada. Eisen von Schwarzenberg oli nende juht. August Wilhelm Huppel - Põltsamaa pastor. Andis välja saksakeelseid geograafilisi raamatuid. Koos Põltsamaa kohaliku arsti Peter Wildega andis välja esimest eestikeelset ajalehte "Lühhike öppetus..." 1765 Kooli korralduse kava - igas mõisas pidi olema kool, mida pidi ülal hoidma kohalik mõis. Lõuna-Eestis. Enamasti seda seadust ei rakendatud. Arvelius ja Willmann - kirjutasid jutukesi rahvale lugemiseks. 1731 - esimene teadaolev maarahva kalender.
annaabi.ee 
