rümbalihast või jaotustükkidest, eesmärgiks on saada pehme liha siirimine- kõõluste ja suurte sidekoeliste kelmete eemaldamine lihalõikuse käigus 2. SORTEERIMINE Liha sorteeritakse enamasti rasv- ja sidekoesisalduse alusel. Enamasti võetakse siin aluseks liha edasine kasutusala. Kvaliteetsem ja lihaskoerikkam liha kasutatakse sinkide, suitsulihatoodete ja lihapooltoodete toorainena, vähemväärtuslikum ja sidekoerikkam liha vorstide valmistamiseks. 3. HUNTIMINE (liha ettevalmistamine) Hunt on lihtsamalt öeldses tööstuslik hakklihamasin. Selles toimub sorteeritud vorstiliha eelpeenestamine. Selles saavutatakse liha peenestusaste 2…3 mm (keeduvorstid) või 9…12 mm (suitsuvorstid, toorvorstid). Järgnevalt suunatakse eelpeenestatud liha juba vorstisegu valmistamisele. 4. VORSTISEGU VALMISTAMINE Vorstisegu valmistamine seisneb eelpeenestatud liha täiendavas peenestamises, vorstimassi lisatavate maitse-
Villa töötlemine algab villa huntimisega. Villahunt on masin, mille abil pestud vill ,,lahti nopitakse". Nimelt on villakiud pesemise käigus rohkemal või vähemal määral üksteise külge kinni jäänud. Selleks, et ühtlast heiet kraasida, on tarvis vill eelnevalt lahti harutada ja seda villahunt teebki. Huntimise käigus eraldub villast ka märkimisväärne kogus prahti (taimejäänused). Käsitsi töötlemise korral toimub villa huntimine käte vahel ja tegevust nimetatakse villa noppimiseks. Samuti on võimalik soetada käsiajamil töötavat villahunti. Kraasimise eesmärk on villakiude veelgi üksteisest eraldada ja kiudusid orienteerida (suunata villakiud üksteise suhtes võimalikult paralleelselt). Kraasimise käigus toimub veel ka villakiudude segunemine ja prahi eraldumine (taimne praht ja vähesel määral ka topeltlõigetega tekkinud lühikesed villakiud). Kraasimise tulemusena saadakse ühtlane
annaabi.ee 
