arvukamalt Lääne-Eestis. Minu kodukandis levinud metsateede servadel ja avamaastikul. Vähearvukas. Põualiblikas on oma valgete poolläbipaistvate tiibadega sugukonna üldtüübile vastav. Tiibade siruulatus on 5,2-6,5 cm. Tumedad laigud tiibadel puuduvad. Tiivasooned on musta värvi. Tagumiste tiibade alakülg on kergelt kollakat tooni. Liblikate lendlus toimub juuni keskelt juuli keskpaigani. Liblikaid on suve jooksul üks põlvkond. Munad munetakse hunnikutena enamasti pihlaka, aga ka õuna-, pirni- või ploomipuu jt. lehtpuude lehtede alaküljele. Noored röövikud elavad koos ning valmistavad suve lõpul ühise „talvepesa“, mähkides 15 võrgendiniidiga kokku mõned puule jäänud kuivanud lehed. Sellise pesa sees on iga röövik omaette poolkerakujulises kookonis. Kevadel hoiduvad talvituvad röövikud esialgu veel kokku, hiljem aga ronivad laiali ning hakkavad elama üksikult
astme kõrgus kuni 60 cm. Ladumise käigus tuleb keldriseina all olev taldmik katta isoleerimiskihiga , mis tuleb teha vastavalt projektile. 7.5.3 Töö organiseerimine paekivivundamentide ja keldriseinte ehitamisel Selleks et kärutada kive ehitatava hoone igasse punkti , on vaja ehitada vähemalt meetri laiused kärutusestakaadid. Neid tuleks ehitada vahekaugustega 8...10 m. Paekivid tuuakse ehitusele harilikult kalluritega ja laaditakse maha hunnikutena ümber kogu ehitava hoone perimeetri või ehitise ühele küljele. Kalluritega kohaletoodud hunnikutest laotakse 22 kivikärule igamõõtmelisi kive millest müürsepp ladumise käigus valib vajaliku suurusega kivid. Kärul olevad kivid kallatakse estakaadilt mööda kaldrenne või kaldlaudiseid vahetult müürsepa töökohale. Ka mörti kärutakse mööda estakaadi mördikäruga ja kallatakse kaldrenni kaudu mördikasti.