planeedi pahameelt inimsoo väärtegude üle. Kui märkame inimest metsa alla ükskõikselt prügi viskamas, siis tekib küsimus kus inimene parasjagu oma mõtetes asub. Kas tõesti on tänapäeva inimene niivõrd ükskõikne ja kalk? Sellel hetkel tunnebki inimene arvatavasti ükskõiksust ja laiskust praht prügikastini toimetada, aga niipalju mõistust peaks kõigile ikkagi jaguma. Usun, et me kõik eelistame silmailuna puhast ja puutumatut metsaalust mustade kilekottide hunnikutele. Üks peamine põhjus, miks meie metsaalused, ookeanid ja isegi maailmaruum upub prügis on liigne tootmine. Me toodame igal aastal miljardeid tonne plastmassi, mille lagunemine võtab maapõues aega sadu aastaid. Masstootmine sai alguse juba 19. sajandil, kui tööstuslik pööre tõestas inimestele, et masinate abil on võimalik palju rohkem ja kiiremini kaupa letile tuua kui eramüüjana kodus tegutsedes. Loomulikult muutsid vabrikud majanduslikus aspektis inimeste
Õnneks on seda raha aga pärastpoole nii vähe olnud, et Russowi-aegsed majad on enamasti alles ja tänapäevalgi võib iga rahakas kodanik endale keskaegse korteri osta. Järgnevalt Jaan Krossi abiga mõni detail Russowi-aegsest Tallinnast. Linnamüüri ääres linnakodanike juurviljaaiad. Müüri sees olevatest omaaegetest käimlatest, lasti elutegevuse ülejäägid samuti otse müüri äärde. Ja kui kuningas Johan Tallinnasse käima tuli, veeti neile müüräärsetele hunnikutele muld peale. Rannavärava ees, mere ja värava vahel asus hospidal, rõugemaja. Ja sealt edasi vasakule ja mere poole asus keskaegne eestlaste linnajagu Kalamaja. Ütleksin, et Kalamaja kirjeldab Kross isegi nägelikumalt ja suurema sisseelamisega kui päris linna. Kalamaja õlgkatusetega puumajades elasid eestlastest kalurid ja voorimehed, seal asus Balthasar Russowi isamaja ja Jaan Krossi isamaja samuti.
annaabi.ee 
