ja krõpsupakenditega prügikotti. Kaupluses sisseoste tehes tasuks samuti eelistada looduses lagunevat või taaskasutatavat pakendit. Sobib varjuline koht Komposti tegemine algab aias sobiva koha valimisest. Hea, kui kompostiplats saab aastaid olla samal kohal. Kompostihunnik ei tohi paikneda ereda päikese käes. Sobiv on mõne suurema puu või põõsa vari, aitavad ka vaarikad või kõrgemad päevalilled jm. Et komposteeritavad jäätmed laiali ei vajuks, peaks hunnikul olema vähemalt kolmes küljes mingisugusedki piirded. Lihtsaimal juhul sobib selleks ka postidega toestatud tihedam tugev aiavõrk, mida on komposti väljavõtmisel kerge avadasulgeda. Komposti põhiline lähtematerjal tuleb siiski aiast ja aiaäärtest, kust seda laekub pidevalt. Puudepõõsaste peenemad või tükeldatud jämedamad oksad, hekipügamise ja muruniitmise jäägid, puutuhk, äraõitsenud lillevarred, köögiviljapealsed, sügislehed jms.
Magab koopas või puujuurte all, mille vooderdamiseks kasutab oksaraage, sammalt ja kuivanud taimi. Enne talveuinakut võib ta teha mitu sellist pesa, mille suuruseks on enamasti 2m3. Seepärast valivad nad endale tavaliselt sellise metsa, kus on palju puude poolt mahalangetatud puid. Eestis pole karukoopaid selle sõna klassikalises tähenduses leitud, poolkoobasteks võib pidada mahalangenud tüve alla kraabitud auke. Enamasti magab ta aga kokku kraabitud lehtede ja sambla hunnikul ning ,,koobas" selle peale tekib tänu tema ümber kuhjunud lumele. Karud magavad talveund novembrist kuni aprillini. Sellega seoses langeb nende kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuinak erineb talveunest selle poolest, et kehatemperatuur langeb vaid paari kraadi võrra (talveune puhul langeb see nullilähedaseks). Seetõttu võib karu ka keset talve üles ärgata. Sigimine Jooksuaeg kestab mai keskpaigast juuni keskpaigani. Esimesel innaajal viljastamata jäänud
annaabi.ee 
