3 sajandi teisel poolel pKr. Hakkasid suured „barbarite“ massid liikuma Impeeriumi poole, kes põgenesid Hunnide eest, kes olid tunginud Euroopasse. See võimas rahvas tuli Vana Hiina piiri äärest, ületades 10 tuhandeid kilomeetreid. Hunnid tungisid Euroopasse vallutades territooriume ja rahvaid kasvatades oma jõudu sellega. Selle tulemusena paljud rahvad põgenesid jättes maha oma maad ja külad otsides varjupaika. Need kes hakkasid vastu Hunnidele vallutati ja nii liikusid Hunnid Rooma Impeeriumi piiridele lähemale. Selleks, et „barbarid“ ei tungiks Impeeriumisse, roomlased ostsid „barbarite“ väepealikke ära ning provatseerisid nende vahelisi kokkupõrkeid ja see hoidis „barbareid“ tagasi. Et Hunnidele vastu seista liitusid roomlased: frankide, lääne gootide, burgundide ja sakstega. Roomlased koos liitlastega purustasid Hunnide armee ja Hunnid lahkusid Rooma Impeeriumi aladelt. Lääne Rooma Impeerium lagunes 476a
kasutade sseda karjamaana, sõnnik väetas ja hakati uuesti kasutama). põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks. vanem rauaaeg peamine elatusala põlluharimine ja karjakasvatus, tõi kaasa jõukuse ja rahva arvukuse kasvu. õitsele puhkes käsitöö ja metallitöö, nüüd hakati rohkesti ehteid tegema. kaubandushuvid suundusid lõuna poole. matmiskombestik muutus, kivist laotud müürid mis olid ristkülikukujulised, surnuid maeti põletatult. keskmine rauaaeg tänu hunnidele algas suur rahvaste ränne, mis jõudis ka eesti aladele (4-5 saj). hakkasid välja kujunema erinevad rahvused. riia lahe idaranniku rahvast kujunesid liivlased. põlde hakati erinevalt harima, põhja-eestis olid ribapõllud, mets ja karjamaa olid ühised ja hakati linnuseid ehitama(mägi, neemik, ringvall-linnus), linnuse ümber tehti kraavid. asulad paiknesid linnuste läheduses. surnuid hakati liivakääbastesse matma(ümmargused liivakääpad), hakati urni "eelkäijaid" kasutama(Savinõud)
Kuningas Alarichi juhtimisel liikusid läänegoodid Rooma impeeriumi aladel edasi, otsides nii endale uut kodumaad. 410. aastal rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma linna. See vahejuhtum vapustas paljusid tolle aja inimesi. Seejärel liikusid läänegoodid edasi lääne. 418. aastal rajasid nad Pürenee poolsaarel (tänapäeva Hispaania) oma riigi. See riik ulatus ka tänapäeva Lõuna-Prantsusmaale. 451. aastal astusid läänegoodid koos Rooma vägedega ühiselt vastu hunnidele. Hunnid olid kuningas Attila juhtimisel ületanud juba Reini jõe ja jõudnud Galliasse (tänapäeva Prantsusmaa). Otsustav lahing ühel pool läänegoodid ja roomlased ning teisel pool hunnid toimuski 451. aastal Katalaunia väljadel. Otsustavat võitjate sel lahingul ei olnud, kuid hunnide pealetung peatati. Kahe aasta pärast, see oli 453. aastal Attila suri ja seejärel hunnide osatähtsus kadus. Läänegootide riik püsis kuni aastani 711
4. Hiline Rooma keisririik 1) Germaanlased – indoeuroopa hõimud 2) Diocletianus – Imperator, keiser. Suutis riigis taas kindla korra jalule seada. Tegi suur ümberkorraldusi. 3) Constantinus Suur – Rooma imperaator. Tema valitsemis ajal tekkis üldine usuvabadus aastal 313 eKr. Hakati Kristlasi soosima. Ka tehti Konstantinoopol pealinnaks. 4) 395 eKr jagunes rooma lõplikult kaheks osaks, Ida ja Lääne-Roomaks. 5) Suur rahvasteränne: tänu hunnidele hakkasid rahvad liikuma. 6) 476. eKr Lääne-Rooma keisririigi langus ja vanaaja lõpp. 7) Constantinus Suur 5. Ühiskond ja eluolu 1) Kreeklaste mõju – pärast vallutussõdasid satuti kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. 2) Senatiaristokraatia – ühiskonna kõige kõrgemal astmel pärilik seisus. 3) Ratsanikuseisuses oli samuti rikkad ja mõjukad inimesed, kes said lubada
annaabi.ee 
