Läänemeresoome ühiskeelest kujunesid üksikud keeled või keelemurded : liivi, lõunaeesti, põhjaeesti, soome, vadja, vepsa. 330.a. Kuulutas Rooma keiser Constantinus Suur ristiusu riigiusuks. Algusest peale püsisid erinevused õpetuses ja rituaalis riigi ladina keelt kõneleva lääneosa ja kreeka keelt kõneleva idaosa kristlaste vahel. 375. a. Andis rahvasterändamisele Euroopas tõuke Kesk-Aasia lagendikelt ilmunud hunnideks nimetatud rändrahvast. Hunnid võideti sõjaliselt, nende riik lagunes. Germaani rahvad tungisid Rooma riigi piiridesse ja asutasid seal oma riigid. 395.a. Jagati Rooma riik lõplikult Lääne- ja Ida-Roomaks. ( Ida-Rooma moodustas rikkama, harituma ja kaitstuma osa, pealinnaga Konstantinoopolis ). 410. a. Rüüstati ja vallutati Rooma. 476.a. varises ligi 1000 aastat Euroopas domineerinud Lääne-Rooma riik germaanlaste rünnakute all lõplikult kokku
Põhjagermaanlaste hulka kuulusid kõik Skandinaavia germaani hõimud. Idagermaanlaste tähtsamad hõimuliidud olid: gootid, vandaalid, burgundid, gepiidid ja rugid. Läänegermaanlaste olulisemad hõimuliidud, kes mängisid suures rahvasterändamises olulist rolli on: kimbrid, teutoonid, anglid, saksid ja friisid. Suure rahvasterändamise käivitajaks oli aga üks mitte germaani päritoluga rahvas/hulk hõime, keda nimetatakse hunnideks. Hunnid elasid Sise-Aasias, on teada, et neil oli sõjalisi konflikte Hiinaga ja esmakordselt Hiina allikates neid mainitaksegi. Osa neist tõrjuti hiinlaste poolt läände ja kuskil 4saj paiku nad jõudsid Ida-Euroopa steppidesse, kus nad kohtusid idagootide hõimudega, nende vahel tekkis konflikt mille hunnid võitsid. Edasi hunnid liikusid läänepoole ja järgmisena nad põrkasid kokku läänegootidega, läänegootid palusid Roomalt, et
annaabi.ee 
