August Gailiti novell ,,Libahunt" Analüüs Lühikokkuvõte: Enrik elab metsade, soode ja rabade taga Urgvee külas oma isaga, keda ta põlastab. Ta isa käib alatihti külas vanal ja pimedal külanõial Ullal. Ulla kahvatu tütar Hundva on Enrikule silma jäänud ning Enrik soovib talle armastust avaldada. Enriku ettepanekud põgeneda rusuvast ja masendunud Urgveest, lükkas Hundva ükskõikselt tagasi. Ühel hommikul süüdistas Kristjuhan Enriku julmas veretöös tema väeti hobuse tapmises. Enrikut hakati kutsuma libahundiks. Pühaviha täis, arvas Enrik, et hobuse tappis Ulla, kuid nõia poole jõudes on kodus vaid Hundva. Hundva huuled olid verised ning Enrikut tabas tohutu pettumus, avastades, et libahunt oli hoopis Hunva. Mõniaeg hiljem teatas isa, et abiellub Hundvaga.
Libahundi müüt- kaunis või hirmutav? Vanarahva uskumus, et inimene võib end hundiks muuta, pakub oma salapäras kõne- ja kirjaainet tänapäevani. Müüt libahundist on paelunud ka paljusid eesti kirjanikke, kelle teostes tuleb välja, et inimesed on libahunte nii peljanud kui ka armastanud, mistõttu leiab lugeja end sageli mõistatamast, kas tegemist on hirmutava või kauni müüdiga. Libahunt on ikka olnud inimese jaoks tundmatu ja kummaline, ning sageli kardetaksegi seda, mida ei tunta või ei mõisteta. Eks surmagi puhul kohutab paljusid teadmatus, mis saab pärast seda hingest, ning nii on ka libahundi müüt tundunud inimestele pehmelt öeldes kõhedana. See, et pea igas külas levisid omad nipid enda hundiks muutmise kohta, näitab, et tegelikult polnud rahval libahundist sugugi selget pilti. Pealegi tõendab meeletu hirm olendi vastu juba iseenesest ebakindlust ja eelarvamusi, sest selles süüdistatavaid põletati tules nagu nõ...
meeldima, kuid too ei teinud temast välja. Kerill- Kerkerill otsustab lõunasse lennata. Kõik on elevil, kuid Kerill- Kerkerill ei suuda seda ning teda nimetatakse kelkijaks. Peale seda tuleb Kerill- Kerkerilli ette kukk Kurlukk, kellega nad võitlusse asusid. Kerill-Kerkerill võitis selle, kuid suri ka ise, nähes enda ees valgust ja lendu lõunasse. "Libahunt" Urgvee soodes elavad isa ja poeg Enrik, kes üksteist vihkavad. Poega armastab nõid Ulla tütart Hundvat, kuid Hundva on libahunt, ka isa ja Ulla on libahundid. Siis otsustavad Hundva ja Enriku isa abielluda. Enrik on väga vihane ja saab Hundva abiga libahundiks. Ta on täis viha oma isa vastu. Nad hakkavad koos Hundvaga mööda metsi jooksma, kuid ühel päeval tulistab isa Hundvat ning ta langeb. Inimesel elus ekstreemsed valikud "Punased hobused" tüdruk, kes käis mööda maju (teenija) Kui ta lahkus, siis see põles maha. Põletas alateadvuses kõik ära. Romaanid: 1928 "Toomas Nipernaadi"
annaabi.ee 
