ole, saab õpetaja ise otsustada. Laused on tihti pikad kahel põhjusel, mis on omavahel väga seotud. Esiteks, tänane õpilane suhtleb ise ka võrdlemisi pikkade lausetega, oskamata tihti aga teha õiges kohas pause või panna kirjavahemärke. Teiseks, olles sunnitud kuulama korrektse sõnastuse ja rütmiga tekste, peaks see aitama ka tal omi mõtteid paremini edasi anda. Mõnikord on hea lasta õpilastel endil lisada lõppu veel lause või kaks (näit. "Koera ja hundi tüli", "Hundipesa" jt.) . Tekstide koostamisel on abiks olnud nii entsüklopeediad, Tähekesed, ajalehed, raamatud kui ka mõned varasemad etteütluste kogumikud. Laused pole alati tõsised.
Suurem palk läks pealikule, kallim vara vanemale, kuld kuningale, hõberaha ülemaile, vaskiraha väetimaile ja pennid poisteväele. Nüüd hakati üheskoos kodupoole sammuma. Juhtumised põrgukatla juures Kalevipoeg sammus oma sõpradega kodupoole võidusõnumit viima ning kui nad olid jõudnud laande, tundsid suitsu ja nägid tuld. Nad lasid suitsul end juhtida ja kohale jõudes nägid nad vanamoori, kes paja alla tuld tegi ja selles lahjat leemekest keetis, ning hundipesa. Mehed otsustasid vanamoori juures öö mööda saata, nad viskasid ka oma kapsapea potti ja lubasid memmekesel magama minna ning ise pada valvata. Vanamoor oli sellega nõus, aga ütles meestele, et ärgu nad lasku kutsumata võõral keedust katsuda, muidu jäävad ise nälga. Mehed kinnitasid moorile, et valvavad kolmekesi kordamööda katelt. Esimesena oli valves Alevite armas poeg ning varsti saabuski Härjapõlvlase poeg, kes palus luba kapsakeedust maitsta
annaabi.ee 
