Hunt Elupaik Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Talvel elavad hundid koos. Kevadel jagunevad hundid paaridesse ja algab pereelu. Kõikidel hundipaaridel on oma märgistatud piirkonnad. Ükski hunt ei lähe teise hundi territooriumile. Leviala Kunagi elasid hundid igal pool Euroopas. Kuid 17. sajandist alates suudeti nad peaaegu kõikjalt Lääne-Euroopast hävitada. Hundid jäid elama ainult mägedesse ja Ida-Euroopasse. Tänapäeval nende levila Euroopas ei vähene, vaid koguni suureneb, kui neile selleks võimalus antakse. Hunt on peaaegu kõikjal eestis tavaline. Eestis elab 130140 hunti
Koht karjas määrab ära sigimisõiguse ja selle kes sööb kõige ennem. Koos elab umbes 5-10, mõnikord isegi rohkem, looma. Loomade arv sõltub toidubaasi rikkusest. Tuumiku moodustavad domineeriv isane ja emane koos oma poegadega. Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena. Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kevadel jagunevad hundid paaridesse ja algab pereelu. Suvel elavad poegi kasvatavad hundid paarides ja paarid püsivad kogu elu koos. Kõikidel hundipaaridel on oma märgistatud 6 piirkonnad. Ükski hunt ei lähe teise hundi territooriumile. Heidikutest loomad või ka üksikud "mässajatest" noored isased võivad elutseda eraklikult. Nad ei murra enamasti suuri loomi ja elavad karjale kuuluvate territooriumite äärealadel, et vältida kokkupõrkeid teiste huntidega. Erakhuntide seas on suremus märksa suurem.
annaabi.ee 
