Pildil musttihane kuuseoksal (naturfoto) Kukkurtihane (Remis Pendulinus) Kukkurtihane erineb väga olulisel määral teistest tihastest. Ta on väike pruunikas lind musta lauba ja üle silma käiva laia musta triibuga. Nokk on sirge, peenike ja väga terav (Linnud"Eesti selgroogsed"). Kukkurtihane on saanud oma nime pesa järgi. Meisterlikult suur kukrukujuline pesa on kinnitatud oksa tipu külge ja enamasti ripub vee kohal. Seetõttu vajab elupaika lisaks veekogule ka hundinuiasid, pajusid, sookaske, papleid jm. Eestis elab Emajõe piirdes väikese arvuliselt. (L.Jonsson, 1992,). Pildil on kukkurtihane pesas (naturfoto). 9 Tutt-tihane (Parus Cristatus) Tutt-tihane on meil esinevaist värvuline, kelle pealage ehib suletutt. Just peas asuv mustavalgekirju suletutt muudab muidu tagasihoidlikult pruunikashalli sulestikuga tutt-tihase hõlpsasti äratuntavaks. Tutt-tihase puhul on tegu eranditult okaspuumetsade linnuga.
sihvakad, tumerohelised ja 18 sõlmega, kusjuures igast sõlmest kasvab jällegi välja lehekujuliste soomuste männas. Laialehine hundinui: Hundinuia tunneb ilmselt iga inimene. Suured tumepruunid tõlvikud teevad hundinuiast nii erilise taime, et teda ei ole kellegagi võimalik segamini ajada. Kaugelt vaadates paistavad tõlvikud mustad ja sellisena neid ka harilikult ette kujutatakse, kuid tegelikult on need siiski tumepruunid. Eestis on kaht liiki hundinuiasid: ahtalehine hundinui on kitsamate lehtedega (kuni 1 cm laiad) ja peenema "nuiaga". Miks on hundinuia nimi "hundinui"? Tema nimigi on tekkinud õisikust. Nimelt öeldakse, et see tõlvik on "hundikarva", see tähendab mustjaspruun. Miks ta nui on, see on kohe selge: hundinuia tõlvik on ju nuiakujuline. See mustjaspruun nui on aga ainult üks osa hundinuia õisikust. Nagu paljudel teistelgi taimedel, on hundinuial kahesuguseid õisi: emasõied ja isasõied
annaabi.ee 
