Käed mustad nagu sea jalad. Silmad punni kui õlesööjal. Äkiline nagu püssipauk. Rikas kui Riia kikas. Sajab nagu oavarrest. Täis kui kaan. Magus kui mesi. Vagane kui lammas. Soe tuba nagu pott. Sirge kui osi. Ilus kui ladva õun. Paljas kui pealuu. Ajab nagu uni peale. Terav kui okas. Tuba külm kui hundilaut. Üleliigne nagu viies ratas vankri all. Punane kukk katusel (tulekahju). Liiva Hannuse juurde minema (surema). Hammast ihuma (teise peale viha kandma). Musta lehma piima jooma (vett jooma). Tal on pikad näpud (varastab). Vahelt must kass läbi jooksnud (pahaseks üksteisega saama). Kana katkuma (tüli seletama). Hing lõngaga kaelas (viimane silmapilk millelgi
Näide: kanda jõuad, lugeda ei jõua?(juuksed) Kõnekäänd- on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub alles lausest. Tänapäeval on kõrvuti kõnekäändudega kasutusel ajakohane mänguline kild. Näide: ei seisa pudeliski paigal. Kõnekäänud- Kallas nagu oavarrest; kadus nagu tina tuhka; ei seisa pudeliski paigal; käib nagu kass umber palava pudru; üleliigne nagu viies ratas vankri all; vesi ahjus; leiba luusse laskma; võta näpust; külm nagu hundilaut; ninapidi vedama; tegi sääred; võta silm näpu otsa; nagu hane selga vesi; nagu kana takus; kops läheb üle maksa. 1.Mis on rahvaluule? 2. kuidas rahvaluule jaugneb?(skeem) 3. regivärsilise rahvaluule tunnused?(algriim jne) 4.Mainasjutt, selle tunnused?(8 tükki) 5.Muistend ja selle jagunemine?(aja jne) 6. Mis on naljand jam is pajatus? 7.Rahvaluule väikeliigid mõistend?(näide) Kirjandus
annaabi.ee 
