nurk korrastamist ning samas oli vaja midagi erilist, et jalutajaid Luigetiigist kaugemale meelitada. Eesmärgiks oli luua tõeline jaapani aed, mitte aed jaapani aia ainetel. Seepärast pidi kujundajaks kindlasti olema jaapanlane. Aiakujundaja Masao Sone on omal alal tunnustatud nii Jaapanis kui ka Euroopas. Tema firma hooldab mitut olulist ajaloolist jaapani aeda. Jaapani aed toetub filosoofiale, elu ringkäigule, samas ka looduse väljendusrikkusele. Väikese hundikuristiku looduslik veelang, kivirikas astang ning olemasolev tiik pakkusid jaapani aia kujundamiseks häid eeldusi. Aias puuduvad pingid ja valgustused. Jaapani aias on kivid ja vesi taimestuse kõrval väga olulised elemendid. Kivide paigutus, neile vaatajapoolse õige külje või lameda astumiskoha leidmine on jaapani aias elementaarne. Masao Sone püüdis kivide paigutusega järele aimata Tallinna vanalinna katuseid. Jaapanis valmistatud ning siiin taas kokku pandud on ka aia kivist sillad.
Onomastika. Kohanimed" Eesti keele käsiraamat kohtumispaiga piiride ääres". Naljaviluks on seda tõlgitud ka nii: "Sina püüad kala omal poolel, mina omal poolel ja kumbki ei püüa keskel" . Soome pikimat kohanime kannab 35 tähest koosnev Äteritsiputeritsipuolilautatsijänkä - soo Lapimaal Savukoskis . Mida see tähendab, ei tea kohalik rahvas ega toponüümia ekspert, Oulu ülikooli professor Jouko Vahtola. Mis on Eesti kõige pikem kohanimi? Kaks pikemat ühesõnalist kohanime on Hundikuristiku (oja) ja Luutsnikumõisa (oja) ja üks pikem mitmesõnaline kohanimi Väikene Kasvandulump (järv).5 Võimalik on välja arvutada ka nimetihedus s . o. kui palju tuleb kohanimesid ühe km² kohta Soomes keskmiselt 6-8 nime (3 nime põhjas – 24 nime lõunas), Eestis on keskmine nimetihedus 12-13 nime ühe km² kohta. Eesti suurim kohanimekogu (kartoteek) on Eesti Keele Instituudis: 540 615 sedelit . Tegelik arv võib olla vähemalt kolm
annaabi.ee 
