HUNT : Põhjapoolkeral elutsev koerlane, kelle levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. Hunt on 110 160cm pikk, 85cm kõrge ning kaalub kuni 78kg. Ta on tugev kiskja ja suudab saaki kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Hundid peavad jahti organiseerunud karjana(igaühel on selles oma ülesanne). Poegadega emahundid elavad urus, perekonda kuulub 69 isendit. Hundijahti peetakse aastaringi. Eestis elas 1970.ndail aastail mitusada hunti. LääneEuroopas on hundid hävitatud. Hunt on üks kodukoera esivanemaid. MÄGER : Väheldane kiskja, kes elab kogu aasta urus. Mägrad elavad perekonniti koos. Nad kraabivad keerulise, isegi mitmekorruselise uru, mida kasutab palju põlvkondi. Mägra karvastik on kohev ja kare, üle lauba läheb kolm valget vööti. Käppadel on pikad küünised, mis hõlbustavad käikude kraapimist
Hunt sööb aastas ligikaudu 40 kitse ja 10 metssiga. Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100120 km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest. Hundijahti peetakse aastaringselt. Elupaik Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Eluviis Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära.
Jahimees August K. rääkis, et huntide ülbus ületab juba igasugused piirid. Ta osutas kõrval asuvale põllulapile, mis oli ühe öise tapatöö järel surnud lambaid täis. Kokku on peremehe lambakari saanud tunda kolme rünnakut viimase kolme-nelja nädala jooksul. Kui hundikutsikad veel käima õppisid, nosis Salu küla karjas rohtu sadakond lammast, nüüd on seal neid järel heal juhul 50. Möödunud talvel peeti seal hundijahti, aga paraku osales seal vaid mõni jahimees, samas kui põdrajahile tuleb neid mitukümmend. (Rahvusringhäälingu uudis, 24. sept 2012) 1. Sõnastage koos rühmakaaslastega probleem. 2. Kes peale lambakasvatajate, jahimeeste ja looduskaitsjate on veel probleemiga seotud? Pange kirja võimalikult palju huvigruppe. Millised võiksid olla nende seisukohad? 3. Leidke võimalikult palju fakte eri seisukohtade argumenteerimiseks. Otsige infot erinevatest allikatest. 4
annaabi.ee 
