kõige rohkem (60% sademeist) kevadel. Murgabi ja Tedzeni jõgi lõpevad kuivdeltaga. On rajatud tehisveekogusid. Põhilised mullad on kõrbe pruun-, pruunikashallid-, hall- ja soolakumullad. Karakumi põhjaosa on parasvöötme pujusoolaku-, lõunaosa lähistroopiline efemeerikõrb. Parasvöötmes kasvab valget saksauuli, liivakaatsiat, kalligoonumit ja tamariski, roht- ja puhmastaimedest kõrbetarna (peamine söödataim), efedrat, harjasheina (peamine liiva kinnistaja) ja hundihammast, lähistroopilises kõrbes rohtlaliiliat, habeheina ja feerulat, Amudarja orus paplit, paju ja hõbepuud (lammimets). Rikkalikult on närilisi (hüpiklasi, suslikuid, liivahiiri), roomajaid (stepikilpkonna, liivaboad, noolmadu, eefat, gürsat, agaame, ümarpead, halli varaani) ning mürgiseid selgrootuid (karakurti, skorpioni, tarantlit). Suurimad loomad on saiga, dzeiraan, korsak ja hunt. Karakumis karjatatakse aasta ringi lambaid ja kaameleid
Peamiselt kasutatakse raviotstarbel kahte liiki: kilejas hundihammas Astragalus membranaceus ja Astragalus mongholicu. Kas eraldiseisvana või kombinatsioonis teiste ravimtaimedega on sellel taimel potentsiaalselt kasulik mõju immuunsüsteemile, südamele, maksale ning toetava ravina vähiravis. Rahvameditsiinis kasutatakse teda ka külmetuste ja ülemiste hingamisteede haiguste raviks. On leitud, et ta aitab taastada keskkonna toksilisusest ja stressist halvenenud immuunsüsteemi tööd. Hundihammast tarvitatakse kapslitena, tinktuurina või teena. Parimate tulemuste saavutamiseks soovitatakse mitme nädala või isegi mitme kuu pikkust kasutamist. 10. Kortsleht Kortsleht puhastab väga hästi organismi. Aitab eriti hästi erinevate põletike korral, eriti põiepõletike ja kuseteede põletike puhul. Tänapäeval töötatakse palju arvutiga ja seetõttu on ka silmad väsinud. Abi leiab kortslehe tõmmisest, millega võib õhtuti pesta silmi, mis need jällegi säravaks ja puhanuks muudab
Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Karakum Karakumi põhjaosa on parasvöötme puju, soolaku, lõunaosa lähistroopiline efemeerikõrb. Parasvöötmes kasvab valget saksauuli, liivakaatsiat, kalligoonumit ja tamariski, roht ja puhmastaimedest kõrbetarna (peamine söödataim), efedrat, harjasheina (peamine liiva kinnistaja) ja hundihammast, lähistroopilises kõrbes rohtlaliiliat, habeheina ja feerulat, Amudarja orus paplit, paju ja hõbepuud (lammimets). Rikkalikult on närilisi (hüpiklasi, suslikuid, liivahiiri), roomajaid (stepikilpkonna, liivaboad, noolmadu, eefat, gürsat, agaame, ümarpead, halli varaani) ning mürgiseid selgrootuid (karakurti, skorpioni, tarantlit). Suurimad loomad on saiga ,dzeiraan, korsak ja hunt.
annaabi.ee 
