repäraste, sügavkoomiliselt või tragikoomiliselt toonitatud kujude juurde, mis jäävad alatiseks püsima meie kirjanduse raudvarana. Siitpeale, tänu muu seas ka Tammsaare mitmesugustele puhtstiililistele iseärasustele, tohime kõnelda temast kui ühest omapärasemast, mitte küll puhtaverelisest, kuid vägagi haruldasest skeptilisest humoristist. Tammsaare on loonud mitu niisugust kuju, mis tüübilt rikastavad seniajani tuntud humoristlikku repertuaari; eriliseks vooruseks tuleb lugeda, et tema käsitluses need kujud pole lihtsustatud elementaarseks, vaid säilitavad elulise komplitseerituse. Niisuguseid on kõigepealt Pearu ,,Tõe ja õiguse" esimeses osas, Maurus selle teises osas, Karin neljandas; peale nende tähtsamate veel hulk teisi väiksemaid täis- või poolhumoristlikus valgustuses nende ümber või kõrval; viimaste hulgas paistab eriti silma rida naiivkoomiliseks skitseeritud noorte tütarlaste ja neidude siluette.
Samas on ta teistele sentimentalistidele end vastandanud. Goldsmith on ka populaarne autor ka väljaspool Inglismaad. Liikudes romantismi poole, võib mainida ka autorit: William Cowper. Sinna tuleb sotsiaalne teema ja külateema ka sisse. See oli põgus ülevaade nähtustest, mis viivad mõneti juba 18. sajandil romantismi juurde . LAURENCE STERNE (1713-1768) Mõneti ta on sentimentalist, aga temas on ka palju valgutuslikku sajandi esimese poole mõttes. Temas on ka humoristlikku jne. Tema on kirjutanud ühe väga eripärase teose, mille on ehitanud üles väga originaalsel viisil ja tekitab tänapäevani hämmastust. Ta on paradoksaalne kirjanik ja on olnud inglismaast väljaspool tuntud. Tema peateos: ,,Tristram Shandy" ja lisaks ,,Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia"- viimane on just sentimentalistlikum. Esimene valgustuslikum. Tristram Shandy ei olnud oma kodumaal väga tuntud.