Kuidas paheline ühiskond algselt puhast vaimu rikub. Eesmärk enamasti satiir, näidata ühiskonna telgitaguseid. Esimene romaanitüüp, mis realistlikus vormis hakkab kriitiliselt peegeldama ühiskonna elu. Peategelase eraelul pole olulist kohta. Naturalistlik grotesk. Tekkis ka olustikuline kelmiromaan, peamine ülesanne püüda lugejat olustikupiltidega ja peategelase kirevate seiklustega. Cervantes: kirjutas „Don Quijote“ rüütliromaanide paroodiana. Maailmakirjanduse üks kõige humoristlikemaid romaane. Koos don Quijotega seikleb lihtsameelne kirjaoskamatu talupoeg, kes toob romaani mahlaka rahvaliku kõnepruugi ja vürtsikad kõnekäänud. Täiendab romaani sümboolikat. Kujutab endale ette südamedaami, kellele kangelastegusid pühendada. Enamik ettevõtmisi lõpeb äpardumistega, Kurva Kuju rüütel. Paeluv mäng struktuuris. Rõhutab teadlikult muljet loo müütilisusest (isegi kujutluslik loo autor). 13.Renessansi draama ja teater (XV-XVI saj.): Christopher Marlowe
Kuigi ,,Don Quijote" I osa oli väga menukas, ei päästnud see rahahädadest. Teose lõpuleviimist raskendas fakt, et keegi kirjutas teosele võltsitud II osa. Elu lõpus hakkas Cervantes kodulinnas vaimulikuks. 1613 ilmunud jutustuste kogumikus ,,Õpetlikud novellid" näitas mees oma virtuoosset jutustamiskunsti eri külgedest. Cervantes kinnitas, et kirjutas ,,DQ" rüütliromaani paroodiana, et naeruvääristada rüütlite elukaugeid fantaasiaid ja jaburaid seiklusi. ,,DQ" on maailma üks humoristlikemaid romaane. Autori eluajal mõistetigi seda lõbusa komöödiana. Alles 18./19.saj mõisteti naljade taga sügavamat sisu. Sakslased uskusid, et DQ teekord sümboliseeris ininkonnale omast lakkamatut traagilist vastuolu ideaalide ja reaalsuse vahel. Paroodiline naer algab, kui Cervantes paneb oma kangelase, rüütliromaanide lugemise mõjul mõistuse kaotanud ja end rändrüütliks kujutleva vaese hidalgo don Quijote'i oma rändrüütelluse ulma teoks tegema kaasaegses ajaloolises Hispaanias,
annaabi.ee 
