1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus
rakkudega. Viimased Ühinevad infitseeritud rakuga, järgneb tsütotoksiliste molekulide vabanemine ja sihtraku häving. NK-rakkude viirus hävitavat tomet suurendab INF-ide vabanemine. Spetsiifilised reaktsioonid – immuunvastus viiruslikule Ag-le on peaaegu 100% T-rakkudest sõltuv, kuid see ei tähenda, et immuunvastus on ainult rakulist tüüpi. Viirusinfektsiooni likvideerimiseks kasutab organism nii rakulisi kui ka humoraalseid mehhanisme. B-lümfotsüütide BCR-retseptorid ja Ak-d ühinevad viiruspartiklil asetsevate Ag-dega, kuna aga „töödeldud” lineaarsed epitoobid, esitletuna koos MHC molekulidega, on äratuntavad T-lümfotsüütidele. B-lümfotsüütidel on viirusinfektsiooni korral kahene roll. Lisaks otsesele viirust äratundvale funktsioonile ja Ak-de produktsioonile on nas lisaks
annaabi.ee 
