Organiseerituse puudumist näitas ka film hästi välja kohaga, kus vanemad kokku said. Midagi asjalikku ei saadud räägitud ja iga kord, kui jut läks asjalikuks mindi tülli. Film ei säästnud ka sakslasi, kelle piiskop oli suhteliselt rumal ja väepealik oli julm ning hull. Läbi filmi oli siiski aru saada, et sakslased tegutsesid ja mõtlesid loogilisemalt ja korrapärasemalt. Nende jõuline ülekaal püsis läbi filmi ja ei seda ei suudetud kõigutada. Vaatamata ka sakslaste humoorikatest karakteritest olid nad siiski silmnähtavalt peenemad ja ,,euroopalikumad". Filmi põhiolemus oli vaadata juhtunud sündmusi humoorika nurga alt. Paljud tegid filmi päris karmilt maha, näiteks Olev Remsu. Pahameel filmi suunas pole õigustatud, kuna filmi mõte oligi näidata humoorselt kõiki vanu sündmuseid. Film ei säästnud ühetgi osapoolt. Kõigil olid enda head ja vead. Kindlasti tuuakse välja ka, kui erinevad olid eestlaste ja sakslaste maailmad ja suhtumised
hästi välja kohaga, kus vanemad kokku said. Midagi asjalikku ei saadud räägitud ja iga kord, kui juut läks asjalikuks mindi tülli. Film ei säästnud ka sakslasi, kelle piiskop oli suhteliselt rumal ja väepealik oli julm ning hull. Läbi filmi oli siiski aru saada, et sakslased tegutsesid ja mõtlesid loogilisemalt ja korrapärasemalt. Nende jõuline ülekaal püsis läbi filmi ja ei seda ei suudetud kõigutada. Vaatamata ka sakslaste humoorikatest karakteritest olid nad siiski silmnähtavalt peenemad ja ,,euroopalikumad". Filmi põhiolemus oli vaadata juhtunud sündmusi humoorika nurga alt. Paljud tegid filmi päris karmilt maha, näiteks Olev Remsu. Pahameel filmi suunas pole õigustatud, kuna filmi mõte oligi näidata humoorselt kõiki vanu sündmuseid. Film ei säästnud ühtegi osapoolt. Kõigil olid enda head ja vead. Kindlasti
teadnud, aga nüüd igatahes tean. Sain paremat aimu ka sellest, milline on Tartu olnud erinevatel aastakümnetel (kahjuks ei olnud piltidel aastaid peal). Ühel eelpool mainitud fotodest oli kujutatud ka ,,Kivisilda", mille nimi (ja et see üldse olemas oli kunagi) tuli minule kui äsja Tartusse kolinud inimesele üllatusena, mis motiveeris lausa eraldi google otsingumootorist silla kohta infot otsima. Lõpetuseks mainiksin veel ära Oskar Lutsu teose ,,Pett ja Parbu", mille olemasolust ja humoorikatest illustratsioonidest ma ei olnud teadlik (ühtlasi tooksin välja veel selle, et teose illustratsioonide autoriks on R. Tiitus). Külastatud 02.11.2012
annaabi.ee 
