libedikust värsikeevitaja Trissotiniga(Ingmar Jõela), keda eelnimetatud naised ülistasid. Moliere'ile oli omane kirjutada näidendeid värsis. Nii on ka see teos edastatud värsilisel kujul ja see oli väga paeluv. Oli väga huvitav ning süvenema panev kuulata erinevaid sõnamänge nii usutaval ja arusaadavalt kujutatuna nagu seda tegid lavakunstikooli 28. lennu üliõpilased. Sellel on oma osa ka kindlasti teose prantsuse keelest eesti keelde meisterlikult tõlkinud Ants Orasel. Etenduse humoorikaim stseen oli luuletaja Trissotini koos teda jumaldavate naiste ja tütre Henriette'iga. Samal ajal kui leedid teda ülistasid ja igat tema kirjutatud soneti rida mitmeid kordi kordasid, siis noor Henriette pidas nende üle vaikselt naeru ning parodeeris Trissotini liigutusi. Lavale ilmus ka õpetlane Vadius(Jan Teevet), kes kreeka keelt oskas, kuid kes üllatuseks tegi Trissotini loomingut maha. Seda tükki mängib kolm erinevat koosseisu, seepärast oleks huvitav vaadata sama näidendit
nüüd edasi teha. Kõik ta unistused olid täitunud. Ta peksis oma peremehe läbi, vägistas Luiset ja sõi ohtralt seepi ja mõne küünla. Kõige teravmeelsem koht raamatus: Kõige teravmeelsem koht raamatus oli see, kui Õuna-Endel läks Räägu-Reinu tütrele kosja. Liina küsis raskeid ja segadust tekitavaid küsimusi, mille peale kosija oskas ainult ropendada. Kõige humoorikam koht: Kõige humoorikamat kohta on raske välja tuua. Minu arvates võiks humoorikaim olla see, kui Sander päästis kiltri põrgusse minemast. Pakkus talle hernesuppi, mis ta peeretama ajas. Kurat tassis peeretuse kiltri asemel põrgusse. Kõige iroonilisem koht: Kõige iroonilisem koht võiks olla see, kui Imbi ja Ärni käisid mardisanti jooksmas ja lõpuks kõigest ilma jäid. Neid ei lastud ühte majja sisse ja selle peale otsustasid nad Sanderi puid varastada. Kratt nägi seda pealt ja teatas vargusest peremehele. Rehepapp
Samuti ei suutnud Liloson paaril korral kontrollida oma hääles tekkinud kerget värinat soolonumbri ajal.Tema ooperirollide hulka kuuluvad Pamina (Mozarti ,,Võluflööt"), Carolina (Cimarosa ,,Salaabielu"), Clarice (Haydni ,,Elu Kuu peal"), Hannerl (Schuberti/Berté ,,Kolme neitsi maja") jpt. Minu jaoks kujunes aga õhtu suurimaks üllatajaks alati humoorikas Märt Avandi, kelle kehastatud Mustafa Bei oli vaieldamatult kogu etenduse humoorikaim ja meeldejäävaim karakter. Milline suurepärane türgi keele aktsent, millised pisaraid pühkima panevad repliigid! Tuleb tunnistada, et ka laulmise poole pealt tuli Avandi kõigi nüanssidega suurepäraselt toime.Tõeliselt suurepärane etteaste Avandi poolt. Eesti Draamateatris on ta loonud mitmeid rolle, nende hulgas Lõoke (Kitzbergi ,,Suur kosjasõit") ja Liilia (Molnári ,,Liilia", mõlemad Kõrgema Lavakunstikooli diplomilavastused, 2002) Avandi on mänginud ka