Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"humiinainevaesed" - 2 õppematerjali

Eesti siseveekogude seisund
13
doc

Eesti siseveekogude seisund

toitainete vaesed, keskmise humiinainetesisaldusega. · 9% on huumustoitelised ehk düstroofsed. Mineraal- ja toitainete vaesed, kuid humiinaineterikkad. · 36,4% uuritud järvedest olid rohketoitelised ehk eutroofsed, mis omakorda jagunevad pehmeveelisteks ja kalgiveelisteks. Enamik eutroofseid järvi on kalgiveelised, toitainerikkad ja humiinainevaesed. · 36,6% uuritud järvedest osutusid segatoitelisteks ehk düseutroofseteks, mis on toit- ja humiinaineterikkad. · Lisaks esineb lubjatoitelisi, soolatoitelisi ja rauatoitelisi järvi, kuid nende osatähtsus on väike. 2 Humiinained on komplekssed amorfsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mis on tekkinud enamikus taime-, vähemikus loomajäänuste humifitseerumisel mullas ja setetes. 4 4 Vikipeedia et.wikipedia.org/wiki/Humiinaine

Keemia → Keskkonnakeemia
44 allalaadimist
Maateaduste alused-kordamisküsimused
27
odt

Maateaduste alused (kordamisküsimused)

vähetoitelised ­ vähese mineraal- ja orgaanilise ainete sisaldusega, suure läbipaistvusega, hapnikurikkad. ­Mesotroofne e. kesktoiteline ­ organismidele mõõdukal hulgal toitaineid sisaldav veekogu. ­Düstroofsed e. huumustoitelised ­ humiinaineterikkad rabajärved. Toituvad sademetest, vesi on pruun või kollane, happeline, vähe mineraalaineid. ­Eutroofsed e. rohketoitelised ­ mineraalainerikkad ja humiinainevaesed. N ja P sisaldus küllaltki kõrge. Järvede tavaline arengukäik alates nende tekkest kuni hääbumiseni on oligotroofne-mesotroofne-eutroofnedüstroofne. 11.Maailma ja Eesti järvede üldiseloomustus (suurimad, sügavamad). Maailmas on vaid kolm järve, Baikal Siberis, Tanganijka Ida-Aafrikas Kaspia Kesk-Aasias, millede maksimaalne sügavus ületab 1000 m.

Maateadus → Maateadus
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun