bakterid). Orgaanilise aine vormid mullas 1)mittespetsiifiline orgaaniline aine- 10-20% 2)spetsiifiline mulla orgaaniline osa- huumus Humifikatsiooniprotsess seondub mikroorganismide tegevusega, see on mikrobioloogiline protsess, kus orgaanilone aine lagundatakse. Teatud etapil leiab aset laguntatava orgaanilise aine molekulide mikroobse valgumolekulid eliitumine ja tihkestumine, mille tulemusena tekib huumus. See on oluliselt keerulisema ehitusega, kui lähtekomponendid. Seetõttu ei saa humifikatsiooniprotsessi samastada mineralisatsiooniprotsessiga, kus tekivad lähtekomponentidega võrreldes just lihtsama ehitusega ained. Huumuse koostikomponendid on huumushapped ja huumusaine. Huumushapped on humiinhapped ja fulvohapped, mis annavad mineraalsooladega reageerides vastavaid soolasid humaate ja fulvaate. Huumusained humiin ja fulviin on kõige püsivam osa mullas. Okaspuumetsades tekib rohkem fulvohappeid ja seal on fulvaatne huumus. Selle huumushappe soolad on liikuvad ja vees kergesti lahustuvad
Sobivad katteviljad, sobivad eelviljad Sobivad järelkultuurid Vee- ja soojanõudlus Sobiv päevapikkus Vajalik toiteainete olemasolu, toitainete sidumisvõime Optimaalne pH väärtus Orgaanilise aine agronoomiline mõju kultuurtaimede produktiivsusele algab varem, kui sellest on juba moodustunud huumus. Võib väita, et orgaaniline aine teeb oma põhilise "töö" taimse produktsiooni moodustamise kasuks huumuse moodustamise käigus. Seega just orgaanilise aine mineralisatsiooni-muundumise- humifikatsiooniprotsessi iseloom määrab taimiku produktsiooniprotsessi edukuse. Moodustunud huumus on aga selleks "kapitaliks", mille arvel toimub järgnevate kultuuride produktsioon. Infoleht 148/205 LIBLIKÕIELISED HALJASVÄETISED P. Viil, T. Võsa Infoleht 173/205 Haljasväetiskultuurid lämmastiku allikana ja lämmastiku kaod Erkki Hannolainen Eesti Maaviljeluse Instituut
annaabi.ee 
