Nitrifitseerivad bakterid on väga nõudlikud. Ei sobi liigniisked mullad, happelised mullad. Nitraate muld ei seo. Vihmaga uhutakse nitraadid välja ja lähevad põhjavette. Üleliigselt nitraate mõjuvad kantserogeenselt. Osa org. ainest teatud tingimustel üldse ei lagune ja jääb püsima mitmeks sajandiks. Orgaanilisest ainest kasutavad mikroorganismid ära oma keha üles ehitamiseks maks. 25% üle jäänul on energeetiline väärtus. Orgaanilise aine lagunemise teatud etapil leiab aset humifikatsiooniprotsess st mikroobse valgu molekulide ja laguneva orgaanilise aine molekulide liitumisel tekib huumus. Huumus on oma ehituselt palju keerulisem kui algainete ehitus. Tava mullas on u. 80% huumus 20% taimsed loomsed jäänused. Rasvad - aeroobsetes tingimustes tekib vesi ja CO2. Anaeroobsetes tingimustes tekivad rasvast bituumid (kõrgmolekulaarsed ühendid) Vaik - laguneb aeroobses keskkonnas päris lihtsalt ja anaeroobses kk-s ei lagune. Vahast tekivad anaeroobsestes tingimustes bituumid.
Neid lagundavad seened. Vaik anaeroobses keskkonnas ei lagune, vahadest tekivad bituumid. Parim ravi mädase haava puhul: teelehele värsked vaigutilgad. 3)temperatuurist- soojas tekib orgaanilise aine lagunemisel rohkem huumust 4)mulla reaktsioonist- happelises keskkonnas nõudlikumad mikroorganismid on inaktiivsed või puuduvad üldse (nitrifitseerivad bakterid). Orgaanilise aine vormid mullas 1)mittespetsiifiline orgaaniline aine- 10-20% 2)spetsiifiline mulla orgaaniline osa- huumus Humifikatsiooniprotsess seondub mikroorganismide tegevusega, see on mikrobioloogiline protsess, kus orgaanilone aine lagundatakse. Teatud etapil leiab aset laguntatava orgaanilise aine molekulide mikroobse valgumolekulid eliitumine ja tihkestumine, mille tulemusena tekib huumus. See on oluliselt keerulisema ehitusega, kui lähtekomponendid. Seetõttu ei saa humifikatsiooniprotsessi samastada mineralisatsiooniprotsessiga, kus tekivad lähtekomponentidega võrreldes just lihtsama ehitusega ained
annaabi.ee 
