Sarnaselt Rootsiga, kus muukeelsetel lastel on võimalus saada lisatunde kogenud õpetajatelt ning seeläbi säilitada oma emakeelt ja kultuuri, peaks ka vene lastel eesti koolides olema võimalik vene keelt ja kultuurilugu süvendatult õppida. See aitaks neil leida oma identiteeti ning saada haritud inimesteks, kelle suhtumine ka rahvusküsimustesse on tihti märgatavalt tolerantsem. Vene kogukonnal peab säilima võimalus taastoota oma haritlasi, eriti humanitaarvaldkondades. Tugeva vene haritlaskonna ja kultuurieliidi kujunemine pole otsustavaks küsimuseks mitte ainult vene kogukonna saatuse suhtes Eestis, see võib olla oluline ka Eesti riigi eluterve ja harmoonilise arengu jaoks tervikuna.
gümnaasiumi tunnistusele. Esimese aasta lõpuks sooritas ta kõik vajalikud lõpueksamid ning omandas gümnaasiumihariduse väga kiiresti. Noormehel oli tekkinud ka kirg kirjanduse vastu, kusjuures ta armastas lugeda originaalkeeltes. Katsetas ka ise kirjutamisega. Otsustas osaleda lastejuttude konkursil ning võitis teosega ,,Lendav maailm". Ka järgnevatel aastatel võitis Ristikivi need konkursid ja sai astuda Tartu ülikooli. Vabu kohti humanitaarvaldkondades polnud ning Karl siirdus õppima loodusteadusi. Seitsmest eksamist sai kuue puhul maksimaalse hinde. Ta vabastati õppemaksust, mis muutis tema olukorra märksa lihtsamaks. Ta liitus ka üliõpilasseltsiga ,,Veljesto". Kirjutas oma esimese romaani ,,Tuli ja raud", mis saavutas romaanide võistluses esikoha. Noort Ristikivi peeti suisa Tammsaare mantlipärijaks. Algas maailmasõda, kuid Ristikivi sai uurimisrühma ning võitlusesse ta minema ei pidanud. 1942
annaabi.ee 
