tegevuseks, kirjanduslike väljaannete toimetamiseks, soome ja eesti kultuurielust osavõtmiseks. Peamisteks õpiaineteks valis Suits üldise kirjandusajaloo ja esteetika, soome keele ja kirjanduse ning rahvaluule. Peale saksa, vene ja soome keele, mida G. Suits valdas juba enne ülikooli,õppis ta norra, taani ja rootsi keelt Noore Suitsu lugemus kujunes silmapaistvalt laiahaardeliseks, hõlmates saksa, vene, norra, rootsi, taani, inglise ja itaalia kirjandust ning humanitaarteaduslikku literatuuri. Helsingi ülikooli lõpetas G. Suits filosoofiakandidaadi astmega 1910.a. Ülikooli lõpetamise järel jäi ta Helsingisse, kus sai ajutise tööjõuna koha ülikooli raamatukogu vene osakonnas. Seejärel töötas ta veel ka gümnaasiumiõpetajana ja ajakirjanikuna. Aastail 1921-1944 oli Gustav Suits Tartu ülikooli eesti keele ja üldise kirjanduse õppejõud. Seejärel asus ta elama Rootsi. G. Suits suri Stockholmis 23. mail 1956. aastal ning on maetud Stockholmi Metsakalmistule
aga soomeugri rahvaste kirjandust ja rahvaluulet. Noorel üliõpilasel jätkus õpingute kõrval aega ja energiat loominguliseks tegevuseks, kirjanduslike väljaannete toimetamiseks, soome ja eesti kultuurielust osavõtmiseks.Peale saksa, vene ja soome keele, mida G. Suits valdas juba enne ülikooli,õppis ta norra, taani ja rootsi keelt. Noore Suitsu lugemus kujunes silmapaistvalt laiahaardeliseks, hõlmates saksa, vene, norra, rootsi, taani, inglise ja itaalia kirjandust ning humanitaarteaduslikku literatuuri. Helsingi ülikooli lõpetas G. Suits filosoofiakandidaadi astmega 1910.a. Ülikooli lõpetamise järel jäi ta Helsingisse, kus sai ajutise tööjõuna koha ülikooli raamatukogu vene osakonnas. Seejärel töötas ta veel ka gümnaasiumiõpetajana ja ajakirjanikuna. 1905.a suvel sai Suits Eestis laialt tuntuks kui ,,NoorEesti" esimese albumi koosta mise initsiaator,samanimelise kirjandusliku rühmituse asutaja ning luuletuskogu ,,Elu tuli" autor