a. otsustas raad, et linna tulnud vanemateta tänavapoisid tuleb kooli panna või linnast välja ajada. 1552.a. määras raad ühe oma liikmeist vaeste poiste hoolekandesse. 1555.a.- linna kulul õpetust saanud koolipoisid peavad astuma linna kirikute või koolide teenistusse, muidu tuleb neil õppekulud tagasi maksta. Tallinna vaeste koolipoiste imtitutsiooniga arenes põlisrahvaste esindajail esmakordselt võimalus saada oma kodumaal humanitaarharidust. Kasutatud materjalid Eesti kooliajalugu I köide Tallinn "Valgus" 1989 Eesti ajalugu II köide Keskaeg Eesti ajalugu III köide Eesti kirjanduse selts Tartu 1957 ENEKE nr 1 lk 262 ENEKE nr 2 lk 161-162
a) Humanitaarkeskkool (Secondary grammar school), kus on põhirõhk humanitaarainetel, eelkõige keeltel. Keskajast pärit traditsiooni kohaselt on humanitaarkeskkoolides võimalik õppida klassikalisi keeli - kreeka ja ladina keelt. Humanitaarkeskkoolid on säilitanud mõnevõrra oma eliitse iseloomu, vastuvõtt sinna toimub katsete alusel. Grammar school andis akadeemilist humanitaarharidust ja sinna 7 võeti vastu võimekustestide alusel. Nendes nn. eliitkoolides õppis 1970.a. 20% õpilastest. b) Secondary modern school, annab praktilise kallakuga keskhariduse. Lõpetatakse GCSE tunnistusega. Secondary Modern oli ka humanitaarkallakuga keskkool, sinna astusid need, kes ei pääsenud eelnimetatud eliitkooli (37% õpilastest). c) Comprehensive school ühtluskool