usinalt. Erasmus nägi sõdades kõigi hädade ja kurja algpõhjust - õitsva roiskumist, terve hukkumist, kindla purunemist, kauni ja kasuliku hävimist. Selle ära hoidmise lahendusena arvas ta olevat "inimlikuks tehtud" ristiuksu, taas ellu äratatud ja omaks võetud antiikseid tarkuseid koos uue humanistliku ilmaliku kultuuriga. Palju on kirjutatud Erasmuse suhetest Lutheriga. On loomulik, et sel humanistil, kes suhtus väga kriitiliselt katoliku kirikusse, oli palju ühist Wittenbergi revolutsionääriga. Ent kui Luther valis võitluse tee, siis Erasmus eelistas revisionismi [marksismi uuendamist taotlenud suund] teed. Küsimus oli eelkõige selles, kas inimesel on vaba tahe. Lutheri arvates oli inimene määratud elama patus, millest teda võis päästa üksnes Jumala arm. Erasmus aga väitis, et inimesel on vaba tahe, muidu oleks mõttetu jutlustada patust, võlast ja meeleparandusest
Tema öpetus pääses vöimule. Kalvinismi vöit Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud, muu meelelahutus, selle asemel käidi kirikus, loeti pühakirju vöi teisi usulise sisuga raamatuid, loobuuti erksavärvilistest riietest, ehetest. Varsti muutusid kalvinistid teisitimötlejate suhtes vaenulikuks: nad ilmutasid sallimatust anabaptistide ja humanistide vastu, mis vöis ka tuleriidani viia. Selline saatus oli näiteks hispaania humanistil ja teadlasel Miguel Servetil (1511- 1553). Kalvinism ei saavutanud vöitu küll teistes Sveitis kantonites, kuid levis laialt Euroopas (Prantsusmaal, Madalmaades, Inglismaal, Poolas, Leedus). Luterluse körval sai kalvinismist möjukamaid protestantlikke liikumisi. §33 REFORMATSIOON INGLISMAAL KUNINGAVÖIMU TÖUS Inglise reeformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16. saj poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. See
annaabi.ee 
