üle kannaksin. Tore küll nagu ma ei olekski inimene, kel kombeks öösel magada ja näha unes kõike sedasama või mõnikord vähemgi usutavaid asju kui nood ärkvelolijad! Tõepoolest, kui sageli paneb uni mind uskuma neid tavalisi asju, et ma olen siin, mul on kuub seljas, ma istun kamina juures, kuigi ma Tõlgitud Renati Des Cartes. Meditationes De Prima Philosophia, In quibus Dei existentia, & animae humanae à corpore distinctio, demonstrantur. Meditationes II, VI. (Oeuvres de Descartes. Publ. Par Ch. Adam & P. Tannery. Vol. VII Paris: Léopold Cerf, 1904; p. 23-34, 71-90). 1 tegelikult laman alasti linade vahel! Aga vähemalt praegu vaatlen ma kindlasti ärkvel silmadega seda paberit, see pea, mida ma liigutan, ei ole uinunud, seda kitt sirutan ja tunnen ma tahtlikult ja teadlikult: magajale ei tuleks need asjad ette nii aredatena
Riik polnud enam orgaaniline moodustis, nagu Platon ja Arist. seda olid näinud, vaid looming, kunstiteos. Riigil oli kohustus kaitsta inimese loomulikke subj õigusi. Sellel alusel tekkis ühiskondliku lepingu teooria. Riigivõimu allikaks oli rahva suveräänsus, mis jäi rahvale ka pärast võimuvolituste andmist valitsejale. Pinda valmistas ette Itaalia renessansiga sündinud humanism [humanitas tähendas antiigis inimese kasvatamist ja õpetamist; litterae humanae olid nö humanitaarteadused], mille keskpunkti tõusis "inimlik" inimene ja ideaaliks sai vaba, kõiki inimvõimeid vallandav isiksus. Esimene humanist on traditsiooniliselt Petrarka. Inimene võib langeda looma tasemele, ent võib oma vaba tahte ja mõistuse (ehk kasvatuse ja õppimise) najal tõusta ka jumalike kõrgusteni. [11] Marsiliuse Paduast (Paduas 1280-1342/43 Rostockis)[kaart Hansa L] [Paduas oli a-st 1222 ülikool, M-se ajal vaba linnakommuun, 1405 Veneetsia alla
annaabi.ee 
