pool maailmas. Looduslikult kasvav humal ei sobi oma kvaliteedilt õlle valmistamiseks. Õlle valmistamisel on humal eriline tooraine. Humal annab õllele omapärase meeldiva kibeduse ja mõnusa aroomi. Humalal on unikaalne, äärmisel keeruline keemiline koostis, mistõttu ei saa seda asendada mingite teiste ainetega, ilma õlle kvaliteeti ja omadusi muutmata. Tänu antiseptilistele omadustele mõjutab humal õlle säilivust. Humalas sisalduvad ained osalevad õlle vahu moodustamisel ja parandavad vahu püsivust. Ühe liitri õlle valmistamiseks kulub keskmiselt 2 grammi pressitud käbi-humalat. Vesi moodustab kuni 95% õlle koostisest, seega on vesi kõige mahukam tooraine õlle tootmisel. Õlle tootmiseks kasutatav vesi peab vastama joogivee kvaliteedile. Saku õllede valmistamisel kasutatakse põhjavett, mida tuleb ligi 200 meetri sügavustest puurkaevudest.
Probleemid: · Pulseerimine kui temperatuur sisendis on madal · "külmad tsoonid" katlas · Kõrbemine keetjas · Kõrge aurustumis protsent 23. Millest sõltub lisatava humala kogus? Lisatavad humala kogused olenevad valmistatavast õllest: · heledale õllele lisatakse tavaliselt rohkem humalat kui tumedale; · kangele õllele lisatakse rohkem humalat kui lahjale. Humalat lisatakse virdele lähtudes -happe sisaldusest humalas. Virde keetmisel humalaga toimub humala kibeainete (-hapete) isomeriseerumine iso- - hapeteks · Humala lisamisega virdele antakse virdele vajalik, sordile omane kibedus · luuakse alus õlle säilivusele, sest humalas sisalduvad ained on antiseptiliste (konserveerivate) omadustega · Humalas sisalduvad ained aitavad kaasa kuuma sademe moodustumisele virde keetmisel ning vahu moodustamisele ja vahu püsivusele
tähtsaid asulaid mitte ainult mere, vaid ka maismaa poolt. Nikolai II andis maarindepositsioonide rajamiseks korralduse 29. jaanuaril 1913 aastal. Samal aastal alustasid vangid ehitustegevust. Projekti käigus plaaniti Tallinna kaitseks rajada üks paljudest maarindepositsioonidest linna naabruses olevasse Pääsküla külla (Gustavson, 1993). Peeter Suure Merekindluse koosnes kaitsepositsioonidest Naagel (Tõlinõmmel),Vitil, Humalas, Vääna-Postil, Laagris, Assaku piirkonnas ja Irus (Masing, 2008). Projekti koostamise aeg oli väga kiire ja enamjaolt ei suudetud seda olukordade vaheldumisega lõpetada. 1915 - 1916 aastatel alustati projekteerimist uute positsioonide jaoks, millega seoses maarinne nihkus Tallinnast kaugemale. Kõiki kavandavatest positsioonidest ei jõutud I maailmasõja peale tulemisega valmis ehitada (Gustavson, 1993). Enne II maailmasõja algust jõuti Peeter Suure Merekindluse positsioonidest valmis
annaabi.ee 
