lõppkokkuvõttes on tulemus siiski positiivne. Kindlasti tuleb aga olla tähelepanelik ja ettevaatlik, et Mammoli ahnus liigselt endale üle ei kanduks ning probleemi tekkides kohe lihtsama vastupanu teed ei mindaks. Teoses ,,Faust" pidas haritud arst suuri heitlusi hea ja kurja vahel. Faust otsis elus mõtet ning üritas leida vastuseid lahendamata küsimustele. Rusutud teadlasele pakkus elurõõmu kurja kehastus Mefistoteles. Kõike-eitav vaim pakkus Faustile hullutavat lustivett ning vulgaarset kõrtsielu, rõõmu nooremast ning elujõulisemast kehast ning kõige puhtamat tunnet maailmas, armastust. Kogu teose käigus pidas aga teadlane suuri siseheitlusi kas jääda enda tõekspidamiste juurde ja headele radadale või alluda kurjale, ning üritada tunda elust rõõmu? Teost lugedes mõistsin,et Johann Wolfgang Goethe filosoofilis-dramaatiline teos ei räägi ainult ühest kindlast mehest vaid Fausti all on ta mõelnud kõiki inimesi ning kogu inimsugu
inimeste uimastamiseks, isegi mürgitamiseks. Miskipärast praktiseeriti seda eriti naiste puhul. Hüatsindibukett või lillekorv piserdati mürgiga, mille lõhna maskeeris hüatsindi tugev lõhn, või siis pandi neid lilli sellisel hulgal magamistuppa või buduaari, et nende endi tugev lõhn põhjustas nõrganärvilistel tervisehäireid. Tegelikult on meie hulgas küllalt inimesi, kes ei talu hüatsindi hullutavat lõhna, tunnevad sellest peapööritust ja võivad isegi minestada. Ameerika kirjanik Edgar Allan Poe on õitsvaid hüatsindipõlde kirjeldanud oma jutustuses ,,Arnheimi mõis". 11 Kasutatud kirjandus 12 · Brown, K. Sibullilled läbi aasta Maalehe Raamat 2000 lk.160 · Normet, T Mürgiseid taimi meie ümber Maalehe Raamat 2004 lk.202 · Roost, V Legende ja pärimusi lilledest Maalehe Raamat 1997 lk.139