Ja mõlemad olid lojaalsed oma isale. Kes nägid kõigepealt Hamleti isa vaimu? Kes üritas temaga vestelda? Isa vaimu nägid kõigepealr kaks tunnimeest Bernardo ja Francisco. Ja Oratio üritas temaga rääkida. Kuidas suri vana kuningas Hamlet? Vana kuningas suri mürgitamise teel. Miks katkestas Ophelia oma suhted Hamletiga? Ophelia katkestas oma suhted Hamletiga oma isa ja venna survel. Kuidas suhtuda Hamleti hullumeelsusse? Kas ta oli hull? Kes uskus tema hullusesse, kes mitte? Ta nägi hullumeelsust kui võimalust võita aega, et hauda plaani Claudiusele kätte maksmiseks.Hull ta polnud. Kuid tema hullusesse uskusid kõik, peale Horartio keda ta usaldas ja Claudiuse kes küll nägi läbi tema hulluse teesklemist, kuid ei adunud mis selle põhjus võib olla. Kes kirjutas rändnäitlejatele ette stsenaariumi, mida mängida ja milline eesmärk tal oli? Stsenaariumi kirjutas ette Hamlet, sest ta tahtis saada kinnitust, et vaimu jutt on tõsi.
Hamleti koolivendadel Hamleti järgi nuhkida. Hamlet näeb aga sõprade reetlikkuse läbi. Kolmandas vaatuses kirjutab Hamlet näidendi, kus kirjeldatakse täpselt tema isa surma ja reetmist. Hamlet ja Horatio tahavad jälgida süüdlase reageeringut, et siis teada saada kas Claudius on süüdi või mitte. Näidendi esitavad rändnäitlejate trupp ja Claudius tõestabki oma käitumisega, et on süüdi. Hamleti ema ei tea salaplaanjdest midagi ja usub oma poja hullusesse. Ta soovib pojaga rääkida, kuid nende jutuajamise juures viibib salaja ka Polonius ning Hamlet tapab ta kogematta. Neljandas vaatuses on Claudius veendunud, et Hamlet teab tema süüd ning on otsustanud Hamletist lahti saada. Ta saadab Hamleti oma koolivendadega Inglismaale, et väidetavalt kaitsta Hamletit Poloniuse mõrva tagajärgede eest, kuid tegelikult annab ta kaasa kirja, kus kästakse Hamlet kohe Inglismaal hukata. Tegevus jätkub mõne nädala pärast. Hamlet saab
mind ei sega keegi. Samas mulle tundub, et ühiskond kus me elame, peabki seda normaalseks, et iga indiviid saab rahus omi asju vihata. Olles nüüd 100% aus siis ma pean inimesi, kes räägivad vihavabast maailmast ja igavesest rahust ja valgustatusest ja harmooniast natukese rohkem kui hulludeks, nende jutt ja mõtted tunduvad mulle haige sonimisena. Minu isiklik suhtumine on neisse, et tehku mis tahavad, peaasi, et nad mind oma hullusesse ei nakata. Mõnikord olen ma ka põgusalt mõtisklenud, et sellised kasinuse ja harmoonia, rahu juttu ja intensiivset mitte vihkamist propageerivad inimesed, kas elavad äärmises vaesuses või on nad sellega suure raha kokku ajanud. Esimesed on minu jaoks tõeliselt õnnetud hinged - nad on leppinud selle kesise olukorraga ning neil puudub ambitsioon midagi paremaks muuta. Nad nagu peituks ,,oleme head" sildi taha, et nad ei peaks tulema välja oma headuse mugavustsoonist
annaabi.ee 
